Prantsusmaa · François Mitterrandi 100. sünniaastapäev ja 20. surma-aastapäev

Väljalaskekuupäev12. sept 2016

Kogutiraaž10 020 000

ELi maksimum10 000 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst1916 / 2016 / FRANÇOIS MITTERRAND / RF

DisainerJoaquin Jimenez

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Mälestusmünt tähistab François Mitterrandi 100. sünniaastapäeva (1916–2016). Motiivil on ta kujutatud profiilis mõtlikus poosis ning paremal tema isiklik sümbol, tamm koos oliivioksaga. Vasakul paiknevad aastaarvud „1916“ ja „2016“, nende kohal on graveeritud tema nimi.

Motiiv

Mündi siseosal on kujutatud François Mitterrandi profiilvaadet mõtlikus poosis. Paremal on kujutatud tema isiklik sümbol – tamm koos oliivioksaga. Vasakul on näha Mitterrandi sünniaasta ja sajanda sünniaastapäeva aasta („1916“ ja „2016“). Motiivi kohal on graveeritud tema nimi. Emiteeriva riigi tähis „RF“ asub all.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

François Mitterrand kujundas Prantsusmaa poliitikat mitme aastakümne vältel. Teise maailmasõja ajal langes ta sõdurina Saksa sõjavangi, kuid suutis põgeneda ja liitus hiljem Résistance’iga. Neljanda vabariigi ajal oli ta mitmel ministrikohal. Pärast Viienda vabariigi loomist sai temast Charles de Gaulle’i üks juhtivaid vastaseid ning alates 1970. aastatest osales ta Prantsusmaa vasakpoolsete ühendamises Sotsialistliku Partei juhtimisel.

1981. aastal valiti Mitterrand esimese sotsialistina Viienda vabariigi presidendiks. Pärast tagasivalimist 1988. aastal jäi ta ametisse kuni 1995. aastani; tema neljateistaastane presidendiaeg on selle vabariigi ajaloo pikim. Tema esimeste ametiaastate sisepoliitiliste meetmete hulka kuulusid surmanuhtluse kaotamine, riigi pädevuste detsentraliseerimine, riigistamised ning sotsiaalpoliitilised reformid. Majandusraskuste tõttu läks valitsus 1983. aastal üle poliitikale, mis keskendus senisest enam eelarvestabiilsusele.

Mitterrandi ametiaega langesid ka esimesed niinimetatud koabitatsioonid: kuna parlamendi enamus kuulus opositsioonilisele kodanlikule leerile, pidi sotsialistist president ajutiselt valitsema koos konservatiivsete peaministritega. See kooslus kujundas presidendi, valitsuse ja Rahvusassamblee institutsionaalseid suhteid.

Välispoliitikas panustas Mitterrand Euroopa integratsiooni ja tihedasse koostöösse liidukantsler Helmut Kohliga. Mõlemad toetasid Euroopa Ühenduse laiendamist ning teed majandus- ja rahaliiduni. Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit ja loodi ühise vääringu kasutuselevõtu eeldused, allkirjastati tema presidendiajal. Tuntuks sai ka nende ühine sõjas langenute mälestamine Verdunis 1984. aastal.

Prantsusmaa tunnustus Mitterrandile tuleneb tema pikaajalisest presidendiajast, ametiaja sisepoliitilistest muutustest ja tema rollist Euroopa ühinemisprotsessis. Tema elutee puudutab seega Prantsusmaa 20. sajandi ajaloo keskseid etappe.