Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 252 2016
Blister
PP
Blister proof
Portugal · 25. aprilli silla 50. aastapäev
Tiraaž3 530
Väljalaskehind17,22 €
Väljalaskekuupäev19. juuli 2016
PakendBlister
Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud
Turuhind219,00 €
Väljalaske puhul
Mündi kujundus meenutab Tejo mõlemat kallast ühendava esimese silla avamise 50. aastapäeva. Motiivil on kujutatud Ponte 25 de Abril ning pealdised „PORTUGAL“, „PONTE“, „25 DE ABRIL“, „1966“ ja „2016“. Lisaks on mündile graveeritud mündimärk „INCM“ ja kunstniku nimi „JOSÉ AURÉLIO“.
Motiiv
Mündil on kujutatud Ponte 25 de Abril. Üleval paremal asub kiri „PORTUGAL“, all paremal on üksteise all loetavad „PONTE“, „25 DE ABRIL“, „1966“ ja „2016“. All vasakul asub mündimärk „INCM“ ning all keskel on graveeritud kunstniku nimi „JOSÉ AURÉLIO“. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Ponte 25 de Abril ületab Tejo laia suudmelahte Lissaboni linnaosa Alcântara ja jõe lõunakaldal asuva Almada linna vahel. Enne selle ehitamist toimus liiklus Lissaboni ja Setúbali poolsaare vahel peamiselt praamidega. Uus maanteeühendus hõlbustas sõite Portugali lõunaossa ning muutis ühtlasi lõunakaldal asuvate eeslinnade arengut.
Terasest rippsild avati 6. augustil 1966. Selle kõrgete sõrestiktornide, laia avaga kandetrossi ja punase värvusega konstruktsioon on sellest ajast alates kujundanud Tejo suudme ilmet. Sõidutee alla rajati hiljem raudteeliin, mis alustas tööd 1999. aastal. Nii sai raudteeliiklus selles piirkonnas esimest korda Tejo otse ületada.
Algselt kandis ehitis nime Ponte Salazar. António de Oliveira Salazar oli aastatel 1932–1968 Portugali valitsusjuht ja autoritaarse Estado Novo keskne poliitiline tegelane. Pärast Nelkide revolutsiooni nimetati sild ümber riigipöörde kuupäeva, 25. aprilli 1974 järgi. Sel päeval kõrvaldas sõjaväe osade toetatud liikumine režiimi peaaegu relvastatud kokkupõrgeteta. Sellele järgnes üleminek parlamentaarsele demokraatiale, vabade valimiste korraldamine ja Aafrikas veel alles olnud Portugali kolooniate dekoloniseerimine.
Tänapäevane nimi seob ehitise seetõttu otseselt Portugali poliitilise süsteemi muutumisega. Ühtlasi sümboliseerib sild liiklusteede arendamist ja pealinna tihedamat ühendamist lõunakaldaga. Lissaboni linnapildis kaugelt äratuntava ehitise ning ajaloolise tähendusega nime kandjana sobis see riiklikuks mündimotiiviks.
Terasest rippsild avati 6. augustil 1966. Selle kõrgete sõrestiktornide, laia avaga kandetrossi ja punase värvusega konstruktsioon on sellest ajast alates kujundanud Tejo suudme ilmet. Sõidutee alla rajati hiljem raudteeliin, mis alustas tööd 1999. aastal. Nii sai raudteeliiklus selles piirkonnas esimest korda Tejo otse ületada.
Algselt kandis ehitis nime Ponte Salazar. António de Oliveira Salazar oli aastatel 1932–1968 Portugali valitsusjuht ja autoritaarse Estado Novo keskne poliitiline tegelane. Pärast Nelkide revolutsiooni nimetati sild ümber riigipöörde kuupäeva, 25. aprilli 1974 järgi. Sel päeval kõrvaldas sõjaväe osade toetatud liikumine režiimi peaaegu relvastatud kokkupõrgeteta. Sellele järgnes üleminek parlamentaarsele demokraatiale, vabade valimiste korraldamine ja Aafrikas veel alles olnud Portugali kolooniate dekoloniseerimine.
Tänapäevane nimi seob ehitise seetõttu otseselt Portugali poliitilise süsteemi muutumisega. Ühtlasi sümboliseerib sild liiklusteede arendamist ja pealinna tihedamat ühendamist lõunakaldaga. Lissaboni linnapildis kaugelt äratuntava ehitise ning ajaloolise tähendusega nime kandjana sobis see riiklikuks mündimotiiviks.