Saksamaa · Rooma lepingute 50. aastapäev

Römischen Verträgen“ all mõeldakse kahte kokkulepet: lepingut Euroopa Majandusühenduse (EWG) asutamise kohta ja lepingut Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) asutamise kohta. Lepinguosalised olid Belgia, Bundesrepublik Deutschland, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Mõlemad lepingud jõustusid 1958. aastal.

EWG eesmärk oli luua ühisturg. See hõlmas liikmesriikidevaheliste tollimaksude järkjärgulist kaotamist, ühist välis­tolli ning isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Lisaks kehtestati ühised eeskirjad muu hulgas põllumajanduse, transpordi ja konkurentsi kohta. Sellised organid nagu komisjon, ministrite nõukogu, parlamentaarne assamblee ja kohus võimaldasid teha siduvaid otsuseid mitte üksnes valitsustevahelise klassikalise koostöö, vaid ka ühiste institutsioonide kaudu.

Euratomi eesmärk oli koordineerida tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist. Muu hulgas nähti ette ühised teadusuuringud, tuumamaterjalide ohutuskontroll ning tuumatoorainega varustamise eeskirjad. Kui EWG sulandus hiljem Euroopa Ühendusse ja lõpuks Euroopa Liitu, siis Euratom jätkab tegevust eraldi lepingulisel alusel.

Lepingud tuginesid 1951. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendusele. Pärast Teist maailmasõda pidi majanduslik lõimumine eelkõige kindlustama Prantsusmaa ja Bundesrepublik Deutschlandi vahelise koostöö püsivuse. Samal ajal otsisid Lääne-Euroopa riigid külma sõja tingimustes tihedamat poliitilist ja majanduslikku koostööd. „Römischen Verträge“ laiendasid seda lähenemisviisi üksikutelt tööstusharudelt suurele osale majandusest.

Kapitoli kogunemispaigal oli ka ajalooline tähendus: allakirjutamine toimus Palazzo dei Conservatori hoones, mis on tänapäeval üks Kapitolinisches Museums osadest. Tähtpäeva puhul otsustasid euroala riigid esimest korda emiteerida ühise 2-eurose mälestusmündi, millel oli sama põhimotiiv. Nii seostati Euroopa majandusintegratsiooni lepingulist algust ühisraha kui selle integratsiooniprotsessi hilisema tulemusega.