KMK BU

Rahvuspanga loomine on seotud Napoleoni sõdade rahaliste tagajärgedega. Habsburgide monarhia rahastas suurel määral oma kulutusi paberrahaga. Raha väärtuse järsk langus ja riigipankrot 1811. aastal vapustasid usaldust valuuta vastu. Keiser Franz I lõi seejärel „Privilegirte Oesterreichische National-Banki“. Aktsiaseltsina, millel oli pangatähtede emiteerimise eesõigus, pidi see rahasüsteemi stabiliseerima ja piirama valuuta sõltuvust riigi otsesest rahastamisest.

Poliitilise ümberkorraldusega Austria-Ungari kaksikmonarhiaks muutus ka keskpanga korraldus. Alates 1878. aastast täitis Oesterreichisch-ungarische Bank mõlema riigipoole emissioonipanga ülesandeid. Pärast monarhia lõppu ja sõjajärgse aja inflatsiooni korraldati Austria emissioonipank 1920. aastatel ümber. See osales valuuta stabiliseerimisel ja šillingi kasutuselevõtul. Pärast Austria „Anschlussi“ Saksa Riigiga saadeti see 1938. aastal laiali; 1945. aastal alustas ta taas tegevust.

Alates majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi algusest kuulub Oesterreichische Nationalbank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi. Euroala rahapoliitilised otsused tehakse ühiselt Euroopa Keskpanga nõukogus. Austrias osaleb rahvuspank muu hulgas nende otsuste elluviimises, haldab valuutareserve, varustab riiki sularahaga ning osaleb finantsstabiilsuse ja maksetehingute järelevalves.

Kujutatud hoone Viinis Otto-Wagner-Platzil ehitati arhitekt Leopold Baueri kavandite järgi. Algselt oli see kavandatud Habsburgide monarhia emissioonipangale ning valmis Esimese maailmasõja aastatel. Hoone arhitektuurne skulptuur seob institutsiooni kaubanduse, rahanduse ja majandusliku turvalisusega.

Aastapäev sobis mündi vermimise ajendiks, sest keskpanga ajalugu on otseselt seotud pangatähtede, müntide ja usaldusega valuuta vastu. Samal ajal viitab väljalase üleminekule Austria emissioonipanga traditsioonilt ühisele Euroopa rahasüsteemile.