2 eurot briljantlõige/BU

Tänapäeval ELi lipuna tuntud Euroopa lipp tekkis algselt väljaspool Euroopa ühendusi. 1949. aastal asutatud ja Euroopa Liidust sõltumatu organisatsioon Euroopa Nõukogu võttis selle embleemi kasutusele 1955. aastal. Sinisel taustal paiknev kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring pidi kujutama Euroopa rahvaste ühtsust. Number kaksteist ei tähistanud seejuures ei toonast ega kavandatud liikmesriikide arvu. See valiti püsiva sümboolse arvuna, mistõttu tähtede arv laienemiste korral ei muutu.

Euroopa ühendused kasutasid algul oma sümboleid. Euroopa Parlament toetas 1983. aastal Euroopa lipu kasutuselevõttu ka Euroopa ühenduste jaoks. 1985. aasta juunis kiitsid riigi- ja valitsusjuhid selle sammu heaks. Alates 1986. aastast kasutasid lippu Euroopa institutsioonid. Kui 1993. aastal loodi Euroopa Liit, jäi see selle üldkasutatavaks embleemiks. Samal ajal kasutab seda jätkuvalt ka Euroopa Nõukogu.

Seega viitas aastapäev juba olemasoleva Euroopa sümboli ülevõtmisele toonaste Euroopa ühenduste poolt 1985. aastal, mitte algse kavandi loomisele ega selle esmakordsele kasutuselevõtule Euroopa Nõukogu poolt. Mälestusväljaanne andis euroala riikidele võimaluse kujutada seda ühist institutsionaalset sümbolit ühtse motiiviga müntidel.

Kujunduse valimiseks korraldati Euroopa rahapajade vahel konkurss. Žürii valis välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud veebis hääletada. Seejärel lasid osalevad riigid valitud kavandi ühise mälestusmündina välja. Sellised ühisväljaanded erinevad tavapärastest riiklikest 2-eurostest mälestusmüntidest: sündmus ja keskne kujutismotiiv on riikideüleselt samad, samal ajal kui riigi nimi ja keel kohandatakse vastavalt väljaandvale riigile. Nii vastas väljaande vorm Euroopa Liidu riikide ühiselt kasutatava sümboli tähendusele.