Küpros · 30 aastat Euroopa Liidu lipu vastuvõtmisest

Väljalaskekuupäev30. nov 2015

Kogutiraaž350 000

ELi maksimum350 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ΕΥΡΩ 2 EURO × 2

Pealdis a olev tekstΚΥΠΡΟΣ KIBRIS / 1985-2015 / GS

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Mündiga tähistatakse Euroopa Liidu lipu kolmekümnendat aastapäeva. Motiivil on lipp kujutatud rahvaste ja kultuuride ühenduse sümbolina, mida seovad ühised arusaamad ja ideaalid; selle kaksteist tähte võtavad uue Euroopa sündi tervitavate inimeste kuju. Lisaks on näha aastaarve „1985-2015“ ning kujundaja Georgios Stamatopoulose initsiaale.

Motiiv

Motiiv kujutab Euroopa Liidu lippu sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure, kellel on parema tuleviku kujundamiseks ühised arusaamad ja ideaalid. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Paremal ülal on mündiringil loetavad emiteeriv riik „ΚΥΠΡΟΣ KIBRIS“ ja aastaarvud „1985-2015“. Paremal all on märgitud kujundaja (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Tänapäeval ELi lipuna tuntud Euroopa lipp tekkis algselt väljaspool Euroopa ühendusi. 1949. aastal asutatud ja Euroopa Liidust sõltumatu organisatsioon Euroopa Nõukogu võttis selle embleemi kasutusele 1955. aastal. Sinisel taustal paiknev kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring pidi kujutama Euroopa rahvaste ühtsust. Number kaksteist ei tähistanud seejuures ei toonast ega kavandatud liikmesriikide arvu. See valiti püsiva sümboolse arvuna, mistõttu tähtede arv laienemiste korral ei muutu.

Euroopa ühendused kasutasid algul oma sümboleid. Euroopa Parlament toetas 1983. aastal Euroopa lipu kasutuselevõttu ka Euroopa ühenduste jaoks. 1985. aasta juunis kiitsid riigi- ja valitsusjuhid selle sammu heaks. Alates 1986. aastast kasutasid lippu Euroopa institutsioonid. Kui 1993. aastal loodi Euroopa Liit, jäi see selle üldkasutatavaks embleemiks. Samal ajal kasutab seda jätkuvalt ka Euroopa Nõukogu.

Seega viitas aastapäev juba olemasoleva Euroopa sümboli ülevõtmisele toonaste Euroopa ühenduste poolt 1985. aastal, mitte algse kavandi loomisele ega selle esmakordsele kasutuselevõtule Euroopa Nõukogu poolt. Mälestusväljaanne andis euroala riikidele võimaluse kujutada seda ühist institutsionaalset sümbolit ühtse motiiviga müntidel.

Kujunduse valimiseks korraldati Euroopa rahapajade vahel konkurss. Žürii valis välja viis kavandit, mille üle said euroala kodanikud ja elanikud veebis hääletada. Seejärel lasid osalevad riigid valitud kavandi ühise mälestusmündina välja. Sellised ühisväljaanded erinevad tavapärastest riiklikest 2-eurostest mälestusmüntidest: sündmus ja keskne kujutismotiiv on riikideüleselt samad, samal ajal kui riigi nimi ja keel kohandatakse vastavalt väljaandvale riigile. Nii vastas väljaande vorm Euroopa Liidu riikide ühiselt kasutatava sümboli tähendusele.