CC 225 2015
Blister
PP
Blister proof
Portugal · ELi lipu 30. aastapäev
Tiraaž2 481
Väljalaskehind17,47 €
Väljalaskekuupäev30. nov 2015
PakendBlister
Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud
Turuhind299,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse Euroopa Liidu lipu kolmekümnendat aastapäeva. Georgios Stamatopoulose kujundatud motiiv kujutab Euroopa Liidu lippu ühendava sümbolina rahvastele ja kultuuridele, kellel on ühised arusaamad ja ideaalid. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi; kujutist täiendavad kiri „PORTUGAL“ ja aastaarvud „1985-2015“.
Motiiv
Kujundusel on Euroopa Liidu lipp sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ja ideaalidega parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Ülal paremal piki mündirõngast on näha väljalaskjariiki „PORTUGAL“ ja aastaarve „1985-2015“. Mündimärk „INCM“ asub paremal lipu ja aastaarvude vahel. All paremal on märgitud kujundaja Georgios Stamatopoulos initsiaalid. Mündi välisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Tähelipp, mida tänapäeval tuntakse ELi lipuna, ei tekkinud algselt Euroopa ühendustes. Euroopa Nõukogu, 1949. aastal asutatud ja Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, võttis selle 1955. aastal kasutusele oma embleemina. Eesmärk oli sümbol, mis kujutaks Euroopat sõltumata muutuvatest poliitilistest piiridest ja liikmesriikide arvust.
Ring tähistab ühtekuuluvust ja võrdsust. Number kaksteist ei tähista ei toonast ega kavandatud liikmesriikide arvu. Seda mõisteti traditsioonilise täielikkuse ja suletuse sümbolina. Seetõttu jäi tähtede arv Euroopa organisatsioonide hilisemate laienemiste ajal muutumatuks. Ka nende paigutus väldib hierarhia loomist: ükski täht ei paikne esiletõstetud kohal.
1980. aastatel otsisid Euroopa ühendused ühiseid sümboleid, mis oleksid igapäevaelus hõlpsamini äratuntavad kui nende üksikute institutsioonide embleemid. Euroopa Ülemkogu kiitis 1985. aastal heaks tähtedega lipu kasutuselevõtu. Alates 1986. aastast kasutasid seda ühendused; 1993. aastal asutatud Euroopa Liit jätkas selle kasutamist. Seega viitas 2015. aasta juubel juba vanema sümboli poliitilisele kasutuselevõtule, mitte selle algsele kujundusele.
Portugali jaoks langes see tagasivaade täiendavasse ajaloolisse konteksti. Riik ühines 1. jaanuaril 1986 koos Hispaaniaga Euroopa Majandusühendusega. Ühinemisele eelnes 1974. aasta nelgirevolutsioon, autoritaarse diktatuuri lõpp ja sellele järgnenud demokraatlik ümberkorraldamine. Euroopa lipu kasutuselevõtt ühenduste poolt ja Portugali liikmesus langesid seega ajaliselt peaaegu kokku.
See sündmus sobis ühiseks mälestusväljaandeks, sest lipp ei tähista üht konkreetset riiki ega riiklikku sündmust. Ühtse kujundusega münt võis seetõttu viidata euroala ühisele poliitilisele sümboolikale, samal ajal kui vastavad emiteerivad riigid jäid rahvuslikul küljel äratuntavaks.
Ring tähistab ühtekuuluvust ja võrdsust. Number kaksteist ei tähista ei toonast ega kavandatud liikmesriikide arvu. Seda mõisteti traditsioonilise täielikkuse ja suletuse sümbolina. Seetõttu jäi tähtede arv Euroopa organisatsioonide hilisemate laienemiste ajal muutumatuks. Ka nende paigutus väldib hierarhia loomist: ükski täht ei paikne esiletõstetud kohal.
1980. aastatel otsisid Euroopa ühendused ühiseid sümboleid, mis oleksid igapäevaelus hõlpsamini äratuntavad kui nende üksikute institutsioonide embleemid. Euroopa Ülemkogu kiitis 1985. aastal heaks tähtedega lipu kasutuselevõtu. Alates 1986. aastast kasutasid seda ühendused; 1993. aastal asutatud Euroopa Liit jätkas selle kasutamist. Seega viitas 2015. aasta juubel juba vanema sümboli poliitilisele kasutuselevõtule, mitte selle algsele kujundusele.
Portugali jaoks langes see tagasivaade täiendavasse ajaloolisse konteksti. Riik ühines 1. jaanuaril 1986 koos Hispaaniaga Euroopa Majandusühendusega. Ühinemisele eelnes 1974. aasta nelgirevolutsioon, autoritaarse diktatuuri lõpp ja sellele järgnenud demokraatlik ümberkorraldamine. Euroopa lipu kasutuselevõtt ühenduste poolt ja Portugali liikmesus langesid seega ajaliselt peaaegu kokku.
See sündmus sobis ühiseks mälestusväljaandeks, sest lipp ei tähista üht konkreetset riiki ega riiklikku sündmust. Ühtse kujundusega münt võis seetõttu viidata euroala ühisele poliitilisele sümboolikale, samal ajal kui vastavad emiteerivad riigid jäid rahvuslikul küljel äratuntavaks.




