Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Tänapäeval ELi lipuna tuntud Euroopa lipp sai alguse Europaradist, 1949. aastal asutatud Euroopa Liidust sõltumatust organisatsioonist. Selle ministrite komitee võttis sinise välja, millel paiknes ringikujuliselt kaksteist kuldset tähte, 1955. aasta detsembris embleemina kasutusele. Kaksteist ei tähistanud seejuures liikmesriikide arvu. Algusest peale oli see mõeldud kindla arvuna ning sümboliseeris ühtsust ja täielikkust. Seetõttu jäi kujundus ka Euroopa organisatsioonide hilisemate laienemiste ajal muutumatuks.

Euroopa Parlament pooldas 1983. aastal selle embleemi kasutamist ka toonaste Euroopa ühenduste jaoks. 1985. aastal leppisid nende riigi- ja valitsusjuhid selles kokku. 1986. aasta alguses heisati lipp Euroopa institutsioonides esimest korda ametlikult. Mündil märgitud ajavahemik viitab seega Euroopa ühenduste poolt selle kasutuselevõtmisele, mitte Europaradi algsele kasutuselevõtule. Nimetus „Europäische Union“ lisandus alles Maastrichti lepinguga, mis jõustus 1993. aastal.

Lippu kasutavad mõlemad organisatsioonid, kuigi Europaradil ja Euroopa Liidul on erinevad ülesanded ja liikmeskonnad. Europarad tegeleb peamiselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Euroopa Liit arenes Euroopa ühendustest ühiste institutsioonide ja õigusnormidega poliitiliseks ja majanduslikuks riikide ühenduseks.

Aastapäev valiti euroala ühise mälestusväljaande teemaks, sest lipp on riikideüleselt seotud Euroopa institutsioonidega ja sobis seetõttu ühtse mündimotiivina. Selliseid ühisväljaandeid oli varem ilmunud ka Euroopa integratsiooni teiste etappide tähistamiseks. Kõik osalejariigid andsid välja oma mündi sama põhimotiiviga; riiklikud andmed tähistasid vastavat väljaandjariiki. Madalmaade väljaanne oli seega koordineeritud sarja osa, mitte üksnes riiklik austusavaldus.