CC 220 2015
Coincard
UNC/BU
Coincard
Leedu · ELi lipu 30. aastapäev
Tiraaž5 000
Väljalaskehind9,00 €
Väljalaskekuupäev17. nov 2015
PakendCoincard
ÄärekiriLAISVĖ ★ VIENYBĖ ★ GEROVĖ ★
Turuhind179,00 €
Väljalaske puhul
Münt tähistab ELi lipu 30. aastapäeva. Georgios Stamatopoulose kujundatud motiiv kujutab ELi lippu rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ning ideaalidega ühendava sümbolina; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Lisaks on näha kiri „LIETUVA“, aastaarvud „1985-2015“, mündimärk ja kujundaja initsiaalid.
Motiiv
Motiiv kujutab ELi lippu sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ja ideaalidega parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Üleval paremal mündiringi ääres on näha emiteeriv riik „LIETUVA“ ja aastaarvud „1985-2015“. Mündimärk asub paremal lipu ja aastaarvude vahel. All paremal on toodud kujundaja (Georgios Stamatopoulos) initsiaalid.
Mündi välisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Euroopa lipp ei tekkinud tänapäeva Euroopa Liidus, vaid Euroopa Nõukogus. See 1949. aastal asutatud Euroopa Liidust sõltumatu organisatsioon tegeleb peamiselt inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Selle ministrite komitee võttis 1955. aastal kasutusele sinise lipu kaheteistkümnest kuldsest tähest koosneva ringiga. Hiljem otsisid ka Euroopa ühendused ühist visuaalset sümbolit. Euroopa Ülemkogu kiitis lipu 1985. aastal embleemina heaks; alates 1986. aastast kasutavad seda Euroopa ühenduste institutsioonid. Euroopa Liit tekkis oma praeguse nime all alles 1993. aastal, kui jõustus Maastrichti leping.
Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu laienemiste ajal muutumatuks. Suletud ring tähistab ühtsust ja kokkukuuluvust, kindel arv kaksteist aga täielikkust. Tänapäeval tähistab lipp muu hulgas Euroopa Liidu institutsioone, programme ja projekte. Samal ajal kujutatakse seda sageli liikmesriikide riigilippude kõrval, ilma et see neid asendaks.
Aastapäeva tähistati euroala ühise väljalaskena. Selliste ühisväljalasete eesmärk on muuta müntide rahvuslikul küljel nähtavaks kogu Euroopas jagatud poliitiline või ajalooline seos. Varem oli juba välja antud ühiseid 2-euroseid münte Rooma lepingute aastapäeva, majandus- ja rahaliidu ning euro sularahana kasutuselevõtu kümnenda aastapäeva puhul.
Leedu jaoks langes väljalase erilisele aastale: riik võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2015 ning kuulus seega esimest korda euroala ühise 2-eurose mälestusmündi väljaandjate hulka. Leedu oli Euroopa Liiduga ühinenud juba 2004. aastal. Lipu aastapäev ühendas seega üldise Euroopa ühise minevikumälu Leedu alles hiljuti alanud kuulumisega ühisesse rahaliitu. Ühtne mündikujundus rõhutas seejuures ühist iseloomu, samal ajal kui riigi nimi ja vermimiskoda märkisid vastava rahvusliku väljalaske.
Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu laienemiste ajal muutumatuks. Suletud ring tähistab ühtsust ja kokkukuuluvust, kindel arv kaksteist aga täielikkust. Tänapäeval tähistab lipp muu hulgas Euroopa Liidu institutsioone, programme ja projekte. Samal ajal kujutatakse seda sageli liikmesriikide riigilippude kõrval, ilma et see neid asendaks.
Aastapäeva tähistati euroala ühise väljalaskena. Selliste ühisväljalasete eesmärk on muuta müntide rahvuslikul küljel nähtavaks kogu Euroopas jagatud poliitiline või ajalooline seos. Varem oli juba välja antud ühiseid 2-euroseid münte Rooma lepingute aastapäeva, majandus- ja rahaliidu ning euro sularahana kasutuselevõtu kümnenda aastapäeva puhul.
Leedu jaoks langes väljalase erilisele aastale: riik võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2015 ning kuulus seega esimest korda euroala ühise 2-eurose mälestusmündi väljaandjate hulka. Leedu oli Euroopa Liiduga ühinenud juba 2004. aastal. Lipu aastapäev ühendas seega üldise Euroopa ühise minevikumälu Leedu alles hiljuti alanud kuulumisega ühisesse rahaliitu. Ühtne mündikujundus rõhutas seejuures ühist iseloomu, samal ajal kui riigi nimi ja vermimiskoda märkisid vastava rahvusliku väljalaske.


