Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Euroopa lipp ei tekkinud algselt tänapäeva Euroopa Liidu raames. Europarat, 1949. aastal asutatud ja Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, võttis selle sümboli kasutusele 1955. aastal. Kaksteist kuldset tähte paiknevad sinisel taustal ringikujuliselt. Nende arv ei tähista ei toonast ega praegust liikmesriikide arvu. Kaksteist valiti püsiva arvuna, mis pidi väljendama ühtsust ja terviklikkust; ring sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtekuuluvust.

1980. aastatel otsisid ka Europäische Gemeinschaften, millest hiljem kujunes Euroopa Liit, ühist visuaalset sümbolit. Seni esindasid nende institutsioone peamiselt nende enda embleemid. 1985. aastal kiitsid ühenduste riigi- ja valitsusjuhid heaks Europarati juba kasutatud lipu kasutamise. Alates 1986. aastast kasutavad seda Euroopa institutsioonid. Sellele poliitilise vastuvõtmise aastale viitab 2015. aastal tähistatud juubel.

Vertrag von Maastrichtiga loodi 1993. aastal Euroopa Liit, mis jätkas lipu kasutamist ka praktikas. See on nähtav Euroopa Liidu institutsioonide ees, ametlikel üritustel ja dokumentidel. Samuti võib sinist tausta tähtedest koosneva ringiga näha juhilubadel ja sõidukite registreerimismärkidel ning sageli avalikel hoonetel. Tähtede arv jäi ühenduse ja liidu laienemistest hoolimata muutumatuks.

Väljalase kuulus euroala ühiste mälestusmüntide programmide hulka. Selliste väljalasete puhul vermivad osalevad riigid sama keskse motiivi, kuid lisavad sellele oma riigi nimetuse. Varem olid sel viisil käsitletud muu hulgas Römischen Verträge, kümme aastat majandus- ja rahaliitu ning kümme aastat eurosularaha. Lipujuubel sobis ühiseks väljalaskeks, sest kujutatud sümbolit ei seostata ühe konkreetse riigiga, vaid seda kasutavad kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid. Avaliku hääletuse kaudu tehtud valik kaasas euroala kodanikud ja elanikud vahetult kujundamisse.