2 eurot PP

Tänapäeval Euroopa lipuna tuntud kujundus ei tekkinud algselt Euroopa Liidu raames. Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, võttis selle 1955. aastal kasutusele oma embleemina. Toonased Euroopa ühendused kasutasid esialgu oma sümboleid. Alles 1985. aastal otsustasid nende riigi- ja valitsusjuhid võtta lipu samuti sümbolina kasutusele. Aastapäev viitab sellele poliitilise kasutuselevõtu aastale.

Tähtede arv ei vastanud ei tollal ega hiljem liikmesriikide arvule. Kaksteist valiti kindlaks sümboolseks arvuks, mis pidi väljendama ühtsust ja täielikkust. Seetõttu jäi tähering muutumatuks ka erinevate laienemisvoorude ajal. Tähed on ühesuurused ja paiknevad ringikujuliselt; sellega ei soovita ühtki riiki ega liiget teisest esile tõsta.

Kui Euroopa ühendused lipu kasutusele võtsid, hõlmas Euroopa koostöö peamiselt majanduslikke ja institutsionaalseid struktuure. Euroopa Liit selle nimetuse all tekkis alles Maastrichti lepingu alusel, mis jõustus 1993. aastal. Sellest hoolimata kujunes lipust Euroopa institutsioonide üldiselt äratuntav sümbol. See esineb muu hulgas nende hoonetel, ametlikel üritustel ja koos vastavate riigilippudega.

2015. aasta mündiväljalase kavandati euroala riikide ühise väljalaskena. Sellised ühised väljalasked ühendavad identse põhimotiivi vastavate nõutud riiklike tähistega. See sündmus sobis selleks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid Euroopa institutsioonilisele ja poliitilisele koostööle. Samal ajal lõi ühine vermimine seose kahe kogu Euroopas kasutatava sümboli vahel: lipu ja ühisraha. Seega ei meenutanud aastapäev täheringi esmakordset kujundamist 1955. aastal, vaid selle kasutuselevõttu toonaste Euroopa ühenduste poolt kolm aastakümmet hiljem.