Kreeka · 30 aastat ELi lipu kasutuselevõtust

Väljalaskekuupäev23. dets 2015

Kogutiraaž750 000

ELi maksimum750 000

Väljaanded3

ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★

Pealdis a olev tekst1985-2015

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tähistatakse Euroopa Liidu lipu kolmekümnendat aastapäeva 1985–2015. Mündi kujundusel on Euroopa Liidu lipp ühiste arusaamade ja ideaalide sümbolina; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Kavandi autor on Georgios Stamatopoulos.

Motiiv

Motiivil on kujutatud Euroopa Liidu lippu sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ning ideaalide kaudu parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Üleval paremal mööda mündiringi on kreeka kirjas lugeda väljalaskjariigi HELLENISCHE REPUBLIK nimi ja aastaarvud „1985-2015“. Rahapaja märk paikneb lipu ja aastaarvude vahel. All paremal on kujundaja Georgios Stamatopoulos initsiaalid.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Tänapäeval Euroopa lipuna tuntud kujundus ei tekkinud algselt Euroopa Liidu raames. Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidust sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, võttis selle 1955. aastal kasutusele oma embleemina. Toonased Euroopa ühendused kasutasid esialgu oma sümboleid. Alles 1985. aastal otsustasid nende riigi- ja valitsusjuhid võtta lipu samuti sümbolina kasutusele. Aastapäev viitab sellele poliitilise kasutuselevõtu aastale.

Tähtede arv ei vastanud ei tollal ega hiljem liikmesriikide arvule. Kaksteist valiti kindlaks sümboolseks arvuks, mis pidi väljendama ühtsust ja täielikkust. Seetõttu jäi tähering muutumatuks ka erinevate laienemisvoorude ajal. Tähed on ühesuurused ja paiknevad ringikujuliselt; sellega ei soovita ühtki riiki ega liiget teisest esile tõsta.

Kui Euroopa ühendused lipu kasutusele võtsid, hõlmas Euroopa koostöö peamiselt majanduslikke ja institutsionaalseid struktuure. Euroopa Liit selle nimetuse all tekkis alles Maastrichti lepingu alusel, mis jõustus 1993. aastal. Sellest hoolimata kujunes lipust Euroopa institutsioonide üldiselt äratuntav sümbol. See esineb muu hulgas nende hoonetel, ametlikel üritustel ja koos vastavate riigilippudega.

2015. aasta mündiväljalase kavandati euroala riikide ühise väljalaskena. Sellised ühised väljalasked ühendavad identse põhimotiivi vastavate nõutud riiklike tähistega. See sündmus sobis selleks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid Euroopa institutsioonilisele ja poliitilisele koostööle. Samal ajal lõi ühine vermimine seose kahe kogu Euroopas kasutatava sümboli vahel: lipu ja ühisraha. Seega ei meenutanud aastapäev täheringi esmakordset kujundamist 1955. aastal, vaid selle kasutuselevõttu toonaste Euroopa ühenduste poolt kolm aastakümmet hiljem.