Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 214 2015
käibemüntide komplekt
UNC/BU
KMK BU
Soome · Euroopa lipu 30. aastapäev
Tiraaž7 000
Väljalaskekuupäev6. aug 2015
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Komplekti hind (3 münti)29,90 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt tähistab Euroopa Liidu lipu 30. aastapäeva. Mündi kujutisel on lipp rahvaste ja kultuuride ühiste arusaamade ja ideaalide ühenduse sümbolina; kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Lisaks on näha kiri „SUOMI FINLAND“, aastaarvud „1985-2015“, rahapaja tunnus ja kujundaja Georgios Stamatopoulose initsiaalid.
Motiiv
Motiiv kujutab Euroopa Liidu lippu sümbolina, mis ühendab rahvaid ja kultuure ühiste arusaamade ja ideaalide kaudu parema tuleviku kujundamiseks. Kaksteist tähte võtavad inimeste kuju ja tervitavad uue Euroopa sündi. Üleval paremal mündirõngal on loetavad väljalaskjariik „SUOMI FINLAND“ ja aastaarvud „1985-2015“. Mündimärk asub paremal lipu ja aastaarvude vahel. All paremal on märgitud disaineri initsiaalid (Georgios Stamatopoulos). Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Euroopa Liidu tänapäeval kasutatav lipp ei tekkinud algselt Euroopa ühendustes, vaid Euroopa Nõukogus. See 1949. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon on Euroopa Liidust institutsionaalselt eraldiseisev. Selle ministrite komitee võttis 8. detsembril 1955 kasutusele sinisel taustal kaheteistkümne kuldse tähega embleemi. Hiljem lubas Euroopa Nõukogu Euroopa ühenduste institutsioonidel kasutada sama tähist.
Euroopa Parlament toetas 1983. aastal embleemi kasutuselevõttu. 1985. aasta juunis kiitsid toonaste Euroopa ühenduste riigi- ja valitsusjuhid selle sammu heaks. Sellele poliitilisele üksmeelele viitab mündi juubeliaasta. Nimetust „ELi lipp“ kasutatakse seejuures tagasiulatuvalt: Euroopa Liit tekkis selle nime all alles 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega.
Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see muutumatuks ka erinevate laienemiste ajal. Suletud ring sümboliseerib ühtekuuluvust, samas kui kaksteist seostub traditsiooniliselt täielikkuse ja ühtsusega. ELi institutsioonid kasutavad lippu, kuid kõigis Euroopa lepingutes ei ole seda sõnaselgelt ametliku sümbolina sätestatud. 2004. aastal allkirjastatud Euroopa põhiseaduse leping oleks nimetanud lipu liidu sümboliks, kuid see ei jõustunud. Hilisem Lissaboni leping loobus vastavast sättest, kuid praktilist kasutamist jätkati sellest hoolimata.
See sündmus sobis ühiseks mälestusväljaandeks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid on kogu euroalal tuntud tähis. Ühised 2-euro väljaanded võimaldavad osalevatel riikidel kasutada sama teemat ja sama põhikujundust, samal ajal kui sellised andmed nagu riigi nimi ja rahapaja tunnus kohandatakse riigiti. Soome jaoks sobitus väljaanne ka tema Euroopa Liiduga ühinemise kahekümnenda aastapäeva aastasse; riik on liidu liige alates 1995. aastast.
Euroopa Parlament toetas 1983. aastal embleemi kasutuselevõttu. 1985. aasta juunis kiitsid toonaste Euroopa ühenduste riigi- ja valitsusjuhid selle sammu heaks. Sellele poliitilisele üksmeelele viitab mündi juubeliaasta. Nimetust „ELi lipp“ kasutatakse seejuures tagasiulatuvalt: Euroopa Liit tekkis selle nime all alles 1993. aastal Maastrichti lepingu jõustumisega.
Tähtede arv ei vasta liikmesriikide arvule. Seetõttu jäi see muutumatuks ka erinevate laienemiste ajal. Suletud ring sümboliseerib ühtekuuluvust, samas kui kaksteist seostub traditsiooniliselt täielikkuse ja ühtsusega. ELi institutsioonid kasutavad lippu, kuid kõigis Euroopa lepingutes ei ole seda sõnaselgelt ametliku sümbolina sätestatud. 2004. aastal allkirjastatud Euroopa põhiseaduse leping oleks nimetanud lipu liidu sümboliks, kuid see ei jõustunud. Hilisem Lissaboni leping loobus vastavast sättest, kuid praktilist kasutamist jätkati sellest hoolimata.
See sündmus sobis ühiseks mälestusväljaandeks, sest lipp ei viita ühe riigi ajaloole, vaid on kogu euroalal tuntud tähis. Ühised 2-euro väljaanded võimaldavad osalevatel riikidel kasutada sama teemat ja sama põhikujundust, samal ajal kui sellised andmed nagu riigi nimi ja rahapaja tunnus kohandatakse riigiti. Soome jaoks sobitus väljaanne ka tema Euroopa Liiduga ühinemise kahekümnenda aastapäeva aastasse; riik on liidu liige alates 1995. aastast.
Kasulik teave
See mündikomplekt sisaldab kõiki seitset käibemünti 1 sendist kuni 1 euroni ning kolme 2015. aasta 2-eurost mälestusmünti: „150. sünniaastapäev Jean Sibelius” (CC190), „150. sünniaastapäev Akseli Gallen-Kallela” (CC204) ja „Euroopa lipu 30. aastapäev” (CC214), nimiväärtus: 7,88 €.