Sloveenia · 2.000 aastat Rooma asulat Emona

Väljalaske põhjuseks oli Rooma linna Emona, tänapäeva Ljubljana eelkäija, kahetuhande aasta juubel. Dateeringu aluseks on muistsed raidkirjad, mille kohaselt ehitati linnamüür ja tornid umbes aastatel 14/15 pKr. Seega ei tähistanud juubel niivõrd üheselt teada olevat asutamispäeva, kuivõrd arheoloogiliselt ja epigraafiliselt tuvastatavat Rooma linna kujunemisjärku.

Emona asus Ljubljanica jõe vasakul kaldal, tänapäeva Ljubljana lõunapoolse kesklinna piirkonnas. Asula paiknes oluliste liiklusteede ääres, mis ühendasid Põhja-Itaaliat, Alpi piirkonda, Doonau piirkonda ja Lääne-Balkanit. Rooma ajal kujundati sellest korrapärase planeeringuga kindlustatud linn. Selle täisnurkne tänavavõrk jaotas linna hoonestatud kvartaliteks; lisaks rajati foorum, avalikud hooned, elamud, kanalisatsioonikanalid ja linnamüürid. Väljaspool müüre paiknesid matmispaigad.

Muistne nimi esineb eri kirjapiltides, sealhulgas Emona ja Aemona. Linnal oli Rooma koloonia staatus ning see kandis nimetust *Colonia Iulia Emona*. Selle elanikud tegelesid kaubanduse, käsitöö, põllumajanduse ja teenindusega, mis tulenesid linna paiknemisest piirkondlike liiklusteede ääres. Hilisantiigi poliitiliste ja sõjaliste kriiside käigus kaotas Emona oma varasema linnalise funktsiooni.

Tänapäeva Ljubljanas on säilinud või arheoloogiliselt uuritud mitmeid jäänuseid. Nende hulka kuuluvad linnamüüri osad Mirje piirkonnas, Rooma-aegse elamuehituse jäänused ning varakristlik kompleks. Seetõttu ei ole muistne linn üksnes Ljubljana ajalooline eelkäija, vaid on jälgitav ka tänapäeva linnapildis.

Teema valik on seotud juubeliaastaga, mil Ljubljana meenutas näituste ja arheoloogiliste programmide abil oma Rooma-aegset päritolu. Münt kandis selle kohaliku linna juubeli üle kogu euroalal ringlevale maksevahendile.