KMK BU

Akseli Gallen-Kallela (1865–1931), algselt Axel Waldemar Gallén, oli Soome maalikunstnik, graafik ja kujundaja. Ta õppis esmalt Helsingis ja hiljem Pariisis. Tema varased tööd olid lähedased realismile; seejärel pöördus ta üha enam sümbolismi ja Soome rahvusromantismi poole. Lisaks maalidele lõi ta freskosid, illustratsioone, graafikat, mööblit ja arhitektuurilisi kavandeid.

Suur osa tema loomingust ammutab ainest „Kalevalast“. Selle 19. sajandil Elias Lönnroti koostatud eepose aluseks on suuliselt edasi antud laulud Soomest ja Karjalast. Ajal, mil Soome kuulus suurvürstiriigina Vene keisririigi koosseisu, sai „Kalevalast“ oluline pidepunkt soome keele, kultuuri ja rahvusliku identiteedi kujunemisel. Gallen-Kallela kujutised kujundasid püsivalt eepose tegelaste ja stseenide visuaalset ettekujutust.

Tuonela on „Kalevalas“ surnute riik. Seda eraldab elavate maailmast tume jõgi. Sellel jõel elab luik. Müüdis saab kangelane Lemminkäinen ülesande loom tappa. Enne kui ta jõuab selle täita, tapetakse ta ise ja visatakse jõkke. Tema ema otsib tema kehaosad, paneb ta uuesti kokku ja äratab ellu. Seetõttu seostuvad luik ja veemaastik surma, ülemineku ja taassünniga.

Gallen-Kallela tuntumate „Kalevala“ aineliste tööde hulka kuuluvad muu hulgas Lemminkäineni ema, Aino loo ja Sampo pärast peetud võitluse kujutised. Need kujutised said väljaspool Soomet tuntuks ka tänu 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskodele.

Mälestusmündi juubeli valikut selgitab Gallen-Kallela roll Soome müütide ja rahvuskultuuri visuaalsel kujundamisel. Tuonela-teema ei viita seejuures üksnes ühele kunstnikule, vaid ka „Kalevalale“ kui tema loomingu kultuurilisele taustale.