Luksemburg · 125 aastat Luksemburgi Nassau Weilburgi dünastiat

Väljalaskekuupäev15. okt 2015

Kogutiraaž511 500

ELi maksimum1 400 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst1890 — Dynastie Nassau-Weilbourg / Luxemburg / 2015

DisainerHerbert Wähner

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Münt meenutab Nassau-Weilburgi dünastia 125. aastapäeva. Motiivil on kujutatud suurhertsog Henri ning kronoloogilises järjekorras nende troonileasumise järgi suurhertsogite Adolphe'i, Guillaume IV ja Jean'i ning suurhertsoginnade Marie-Adélaïde'i ja Charlotte'i portreed. Seda täiendavad kiri „1890 — Nassau-Weilburgi dünastia“ ning „Luksemburg“ ja aastaarv „2015“.

Motiiv

Mündi vasakul poolel on Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri portree ning paremal poolel ringikujuliselt ja troonile asumise kronoloogilises järjekorras Tema Kuninglike Kõrguste suurhertsogite Adolphe'i ja Guillaume IV, suurhertsoginnade Marie-Adélaïde'i ja Charlotte'i ning suurhertsog Jean'i portreed. Mündimotiivi paremal poolel on samuti ringikujuliselt paigutatud kiri „1890 — Nassau-Weilbourgi dünastia“. Mündimotiivi keskel vertikaalasendis on märgitud emiteeriv riik „Luxemburg“ ja aastaarv „2015“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Dünastiline lähtekoht on Madalmaade kuninga ja Luksemburgi suurhertsogi Wilhelm III surm 1890. aastal. Alates 1815. aasta Viini kongressist ühendasid Madalmaid ja Luksemburgi personaalunioon: mõlemal riigil oli sama monarh, kuid õiguslikult jäid nad eraldiseisvaks. Madalmaadel sai troonile asuda Wilhelm III tütar Wilhelmina. Luksemburgis kehtisid seevastu Nassau dünastia pärimisreeglid, mille kohaselt oli tookord eelisõigus teise liini meessoost liikmel.

Seetõttu läks Luksemburgi kroon Adolphile, endisele Nassau hertsogile. Tema hertsogiriigi annekteeris Preisimaa pärast 1866. aasta Austria-Preisi sõda. Luksemburgis valitsema asudes lõppes personaalunioon Madalmaadega. Aasta 1890 tähistab seega mitte ainult valitsejasoo vahetust, vaid ka sellest ajast iseseisvat Luksemburgi troonipärimist.

Kuna Adolphi pojal Wilhelm IV-l ei olnud poega, muudeti dünastia põhikirja. See võimaldas tema vanimal tütrel Marie-Adelheidil troonile asuda. Tema valitsemisaeg langes Esimese maailmasõja perioodi, mil Saksa väed okupeerisid Luksemburgi. Sisepoliitiliste konfliktide ja okupatsiooniaegse tegevuse suhtes osaks saanud kriitika tõttu loobus ta 1919. aastal troonist. Troonile asus tema õde Charlotte. Veel samal aastal kinnitas rahvahääletus monarhia jätkumise.

Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni all läks Charlotte koos valitsusega eksiili ja pöördus raadiosaadete kaudu Luksemburgi elanike poole. 1964. aastal andis ta riigivalitsemise ülesanded üle oma pojale Jeanile. Jeani ja hiljem Henri ajal arenes suurhertsogi roll parlamentaarse ja konstitutsioonilise monarhia raames edasi.

Juubel pakkus võimaluse kujutada alates 1890. aastast püsinud dünastilist järjepidevust ning samal ajal Luksemburgi krooni eraldumist Madalmaade kroonist. Valitsejate järgnevus viitab ka poliitilistele murrangutele, nagu kaks maailmasõda, troonist loobumised ja muutunud pärimisreeglid.