Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 19 2006
Blister
UNC/BU
Blisterpakend, 7 mündi komplekt (briljantne kvaliteet)
Soome · Üldise valimisõiguse 100. aastapäev
Tiraaž9 600
Väljalaskekuupäev4. okt 2006
PakendBlister
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Komplekti hind (7 münti)129,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse üldiste, võrdsete, salajaste ja vabade valimiste 100. aastapäeva. Motiivil on joonega eraldatud mehe ja naise näod ning kuupäev „1.10.06” ja aastaarv „20 FI 06”. Mündi välisrõngal on Euroopa Liidu kaksteist tähte.
Motiiv
Mündil on kujutatud joonega eraldatud mehe ja naise nägu. Mündi vasakul poolel on kuupäev 1.10.06 ja paremal pool keskel riigilühendiga aastaarv 20 FI 06. Kummagi näo vasakul küljel asub rahapaja tunnus „M“. Mündi välimisel rõngal on Euroopa Liidu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Soome ei olnud 1906. aastal veel iseseisev riik, vaid Vene impeeriumi autonoomne suurvürstiriik. Selle poliitiline esindus põhines seni seisuslikul esinduskogul, kus aadel, vaimulikkond, linnakodanikud ja talurahvas olid esindatud eraldi. Suurel osal elanikkonnast puudus valimisõigus. Ka naised olid poliitilisest osalusest kõrvale jäetud.
Reformi vahetu taust oli 1905. aasta poliitiline rahutus Vene impeeriumis. Soomes seostus vastuseis autonoomia piiramisele nõudmistega demokraatlikuma rahvaesinduse järele. Üleriigiline üldstreik suurendas survet Vene valitsusele ja Soome institutsioonidele. Seejärel asendati seisuslikult jaotatud maapäev ühekojalise parlamendiga, kuhu kuulus 200 saadikut.
1906. aastal vastu võetud valimiskord andis naistele ja meestele samadel tingimustel nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse. Naised ei tohtinud seega mitte ainult hääletada, vaid ka ise mandaadile kandideerida. Mõlema õiguse ühendamine läks kaugemale varasematest valimisõigusreformidest teistes riikides, kus naistele lubati algul üksnes hääletamist. Esimestel reformijärgsetel valimistel 1907. aasta märtsis pääses Soome parlamenti 19 naist. Neid peetakse maailma esimeste rahvusliku parlamendi naisliikmete hulka.
Uus valimisõigus põhines lisaks proportsionaalsel valimissüsteemil ja salajasel hääletamisel. Reform kaotas sellega poliitilise jaotuse seisuste järgi ning lõi aluse tänapäeva Eduskuntale. Selle praktiline mõju jäi esialgu Vene keisri positsiooni tõttu piiratuks, sest keiser võis parlamendi korduvalt laiali saata. Alles Soome iseseisvumisega 1917. aastal hakkas rahvaesindus tegutsema suveräänse riigi raames.
2006. aasta mündiemissioon oli pühendatud selle parlamendi- ja valimisõigusreformi sajandale aastapäevale. Mõlema soo kõrvutamine viitab tollase uuenduse tuumale: naiste ja meeste võrdsetele poliitilistele õigustele.
Reformi vahetu taust oli 1905. aasta poliitiline rahutus Vene impeeriumis. Soomes seostus vastuseis autonoomia piiramisele nõudmistega demokraatlikuma rahvaesinduse järele. Üleriigiline üldstreik suurendas survet Vene valitsusele ja Soome institutsioonidele. Seejärel asendati seisuslikult jaotatud maapäev ühekojalise parlamendiga, kuhu kuulus 200 saadikut.
1906. aastal vastu võetud valimiskord andis naistele ja meestele samadel tingimustel nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse. Naised ei tohtinud seega mitte ainult hääletada, vaid ka ise mandaadile kandideerida. Mõlema õiguse ühendamine läks kaugemale varasematest valimisõigusreformidest teistes riikides, kus naistele lubati algul üksnes hääletamist. Esimestel reformijärgsetel valimistel 1907. aasta märtsis pääses Soome parlamenti 19 naist. Neid peetakse maailma esimeste rahvusliku parlamendi naisliikmete hulka.
Uus valimisõigus põhines lisaks proportsionaalsel valimissüsteemil ja salajasel hääletamisel. Reform kaotas sellega poliitilise jaotuse seisuste järgi ning lõi aluse tänapäeva Eduskuntale. Selle praktiline mõju jäi esialgu Vene keisri positsiooni tõttu piiratuks, sest keiser võis parlamendi korduvalt laiali saata. Alles Soome iseseisvumisega 1917. aastal hakkas rahvaesindus tegutsema suveräänse riigi raames.
2006. aasta mündiemissioon oli pühendatud selle parlamendi- ja valimisõigusreformi sajandale aastapäevale. Mõlema soo kõrvutamine viitab tollase uuenduse tuumale: naiste ja meeste võrdsetele poliitilistele õigustele.
Kasulik teave
Selles komplektis on Soome esimesed seitse 2-eurost mälestusmünti: 2004: „ELi laienemine” (CC002), 2005: „50 aastat ÜRO liikmena” (CC012), 2006: „100 aastat üldist valimisõigust” (CC019), 2007: „Rooma lepingute 50. aastapäev” (CC026), 2007: „90 aastat iseseisvust” (CC041), 2008: „Inimõiguste 60. aastapäev” (CC049) ja 2009: „EMU 10. aastapäev” ning medal.