Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 186 2015
Blister
PP
Blister proof
Saksamaa · 25 aastat Saksamaa taasühinemisest
Tiraaž40 000
Väljalaskehind32,25 €
Väljalaskekuupäev30. jaan 2015
PakendBlister
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind39,98 €
Variandid
1Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · Blister · Tiraaž 40 000
Väljalaske puhul
Münt meenutab Saksamaa ühtsuse 25. aastapäeva. Motiivil on kujutatud juubeldavat rahvahulka kui uue alguse ja teeleasumise sümbolit ning taustal Brandenburger Tor kui Saksamaa ühtsuse sümbol. Korduv hüüatus „Me oleme üks rahvas“ tähistab kodanike ühist tahet ja teed Saksamaa taasühinemiseni.
Motiiv
Esiplaanil kujutab münt juubeldavat rahvahulka, mis sümboliseerib uut algust ja teeleasumist parema tuleviku poole; taustal on näha Brandenburger Tor, Saksamaa ühtsuse sümbol. Korduva hüüatuse „Me oleme üks rahvas“ – Saksamaa kodanike tahte kollektiivse väljenduse – kujutamine sümboliseerib teed Saksamaa taasühinemiseni. Mündi sisemisel väljal on lisaks näha vastava rahapaja tunnus („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“), emiteeriva riigi tunnus („D“) ja graveerija initsiaalid („BW“ – Bernd Wendhut).
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kahtteist tähte.
Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kahtteist tähte.
Taustateave teema kohta
Pärast Teist maailmasõda jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. 1949. aastal tekkisid neist kaks riiki: Bundesrepublik Deutschland läänes ja Deutsche Demokratische Republik (DDR) idas. Mõlemad kuulusid erinevatesse poliitilistesse ja sõjalistesse liidusüsteemidesse. Alates 1961. aastast raskendasid Berliner Mauer koos DDRi piirikindlustustega läände põgenemist ning lahutasid perekondi, sõpruskondi ja majandussidemeid.
1989. aastal sattus DDRi juhtkond üha suurema surve alla. Paljud inimesed lahkusid riigist teiste idabloki riikide kaudu; samal ajal nõudsid meeleavaldajad poliitilist vabadust, vabu valimisi ja vaba liikumist. Muu hulgas Leipziger Montagsdemonstrationenidest lähtudes kujunes välja rahumeelne protestiliikumine. Selle loosung „Meie oleme rahvas“ oli algul suunatud riigijuhtkonna väite vastu, et ta räägib elanikkonna nimel. Koos kasvava nõudmisega riikide ühendamise järele muutus loosung osaliselt kujule „Meie oleme üks rahvas“.
Berliner Maueri avamine 9. novembril 1989 kiirendas poliitilist arengut. 1990. aasta märtsis toimunud esimestel vabadel valimistel Volkskammerisse said enamuse jõud, kes taotlesid kiiret ühinemist. Sellele järgnesid raha-, majandus- ja sotsiaalliit ning läbirääkimised mõlema Saksa riigi vahel. Samal ajal reguleerisid Bundesrepublik Deutschland, DDR ja neli endist okupatsioonivõimu Zwei-plus-Vier-Vertragiga välispoliitilised küsimused, sealhulgas Saksamaa piirid ja täielik riiklik suveräänsus.
3. oktoobril 1990 ühines DDR Bundesrepublik Deutschlandiga. Taasloodud Ida-Saksamaa liidumaad said liidumaa territooriumi osaks; samal ajal sai Berliinist taas ühine linn ning hiljem Bundestagi ja Bundesregierungi asukoht. 3. oktoober on sellest ajast seaduslik Deutsche Einheit'i päev.
25. aastapäev andis 2015. aastal põhjust meenutada mitte ainult riikide ühinemist, vaid ka rahumeelset revolutsiooni ja elanikkonna rolli SEDi võimu lõppemisel. Münt paigutab aastapäeva seega kodanikuühiskondlikku ja samal ajal Euroopa konteksti.
1989. aastal sattus DDRi juhtkond üha suurema surve alla. Paljud inimesed lahkusid riigist teiste idabloki riikide kaudu; samal ajal nõudsid meeleavaldajad poliitilist vabadust, vabu valimisi ja vaba liikumist. Muu hulgas Leipziger Montagsdemonstrationenidest lähtudes kujunes välja rahumeelne protestiliikumine. Selle loosung „Meie oleme rahvas“ oli algul suunatud riigijuhtkonna väite vastu, et ta räägib elanikkonna nimel. Koos kasvava nõudmisega riikide ühendamise järele muutus loosung osaliselt kujule „Meie oleme üks rahvas“.
Berliner Maueri avamine 9. novembril 1989 kiirendas poliitilist arengut. 1990. aasta märtsis toimunud esimestel vabadel valimistel Volkskammerisse said enamuse jõud, kes taotlesid kiiret ühinemist. Sellele järgnesid raha-, majandus- ja sotsiaalliit ning läbirääkimised mõlema Saksa riigi vahel. Samal ajal reguleerisid Bundesrepublik Deutschland, DDR ja neli endist okupatsioonivõimu Zwei-plus-Vier-Vertragiga välispoliitilised küsimused, sealhulgas Saksamaa piirid ja täielik riiklik suveräänsus.
3. oktoobril 1990 ühines DDR Bundesrepublik Deutschlandiga. Taasloodud Ida-Saksamaa liidumaad said liidumaa territooriumi osaks; samal ajal sai Berliinist taas ühine linn ning hiljem Bundestagi ja Bundesregierungi asukoht. 3. oktoober on sellest ajast seaduslik Deutsche Einheit'i päev.
25. aastapäev andis 2015. aastal põhjust meenutada mitte ainult riikide ühinemist, vaid ka rahumeelset revolutsiooni ja elanikkonna rolli SEDi võimu lõppemisel. Münt paigutab aastapäeva seega kodanikuühiskondlikku ja samal ajal Euroopa konteksti.