Saksamaa · 25 aastat Saksamaa taasühinemisest

Pärast Teist maailmasõda jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. 1949. aastal tekkisid neist kaks riiki: Bundesrepublik Deutschland läänes ja Deutsche Demokratische Republik (DDR) idas. Mõlemad kuulusid erinevatesse poliitilistesse ja sõjalistesse liidusüsteemidesse. Alates 1961. aastast raskendasid Berliner Mauer koos DDRi piirikindlustustega läände põgenemist ning lahutasid perekondi, sõpruskondi ja majandussidemeid.

1989. aastal sattus DDRi juhtkond üha suurema surve alla. Paljud inimesed lahkusid riigist teiste idabloki riikide kaudu; samal ajal nõudsid meeleavaldajad poliitilist vabadust, vabu valimisi ja vaba liikumist. Muu hulgas Leipziger Montagsdemonstrationenidest lähtudes kujunes välja rahumeelne protestiliikumine. Selle loosung „Meie oleme rahvas“ oli algul suunatud riigijuhtkonna väite vastu, et ta räägib elanikkonna nimel. Koos kasvava nõudmisega riikide ühendamise järele muutus loosung osaliselt kujule „Meie oleme üks rahvas“.

Berliner Maueri avamine 9. novembril 1989 kiirendas poliitilist arengut. 1990. aasta märtsis toimunud esimestel vabadel valimistel Volkskammerisse said enamuse jõud, kes taotlesid kiiret ühinemist. Sellele järgnesid raha-, majandus- ja sotsiaalliit ning läbirääkimised mõlema Saksa riigi vahel. Samal ajal reguleerisid Bundesrepublik Deutschland, DDR ja neli endist okupatsioonivõimu Zwei-plus-Vier-Vertragiga välispoliitilised küsimused, sealhulgas Saksamaa piirid ja täielik riiklik suveräänsus.

3. oktoobril 1990 ühines DDR Bundesrepublik Deutschlandiga. Taasloodud Ida-Saksamaa liidumaad said liidumaa territooriumi osaks; samal ajal sai Berliinist taas ühine linn ning hiljem Bundestagi ja Bundesregierungi asukoht. 3. oktoober on sellest ajast seaduslik Deutsche Einheit'i päev.

25. aastapäev andis 2015. aastal põhjust meenutada mitte ainult riikide ühinemist, vaid ka rahumeelset revolutsiooni ja elanikkonna rolli SEDi võimu lõppemisel. Münt paigutab aastapäeva seega kodanikuühiskondlikku ja samal ajal Euroopa konteksti.