Coincard 2 x 2 €

Juan Carlos I. kuulutati 1975. aastal pärast diktaator Francisco Franco surma kuningaks. Franco oli ta juba 1969. aastal kavandanud tulevaseks riigipeaks. Hispaania diktatuurist parlamentaarseks demokraatiaks ümberkujundamise ajal toetas Juan Carlos poliitilisi reforme. 1978. aasta põhiseadusega sai Hispaaniast parlamentaarne monarhia. Kuningas on sellest ajast riigipea, samal ajal kui poliitiline juhtimine kuulub valitud valitsusele.

Erilist tähelepanu pälvis Juan Carlos 23. veebruaril 1981 toimunud ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöörde ajal. Televisioonikõnes astus ta relvajõudude ülemjuhatajana põhiseadusliku korra kaitseks välja. Hilisematel aastatel kahjustasid monarhia mainet muu hulgas kuningakojaga seotud avalikud vaidlused ja tema väimehe suhtes algatatud uurimised. 2. juunil 2014 teatas Juan Carlos, et loobub kroonist. Põhjenduseks tõi ta vajaduse põlvkonnavahetuse ja uute jõudude järele eelseisvate ülesannete täitmisel.

Hispaania põhiseadus ei sätesta troonist loobumise menetlust üksikasjalikult. Selles on siiski ette nähtud, et troonist loobumised ja troonipärimisega seotud kahtlused reguleeritakse orgaanilise seadusega. Seetõttu pidid parlamendi mõlemad kojad vastava seaduse vastu võtma. Selle jõustumisega lõppes Juan Carlose valitsemisaeg.

1968. aastal sündinud Felipe VI. on Juan Carlose ja kuninganna Sofía poeg. Kroonprintsina kandis ta Astuuria printsi tiitlit ning teda valmistati ette hilisemaks ülesandeks riigipeana. Pärast isa troonist loobumist kuulutati ta Cortes Generalesi, Hispaania parlamendi mõlema koja ees kuningaks. Erinevalt kroonimisest on see väljakuulutamine põhiseadusliku ametisseasumise osa.

Mündiväljalase dokumenteeris seega haruldase riikliku sündmuse: esimese võimuvahetuse Hispaania monarhia tipus pärast 1978. aasta põhiseaduse jõustumist. Senise ja uue kuninga ühine kujutamine viitab riigiameti põhiseaduslikule ja dünastilisele järjepidevusele.