Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Barbara Celjska, saksa keeles Barbara von Cilli, pärines Cilli krahvide soost. Selle suguvõsa asupaik oli tänapäeva Celje ning hiliskeskajal tõusis see Alpide piirkonna, Ungari ja Balkani vahel mõjukaks võimufaktoriks. Barbara isa Hermann II. von Cilli ja Ungari kuningas Sigismund von Luxemburg olid lähedased liitlased. Barbara abielu Sigismund von Luxemburgiga kindlustas seda poliitilist sidet.

1414. aasta kroonimine leidis aset Aachenis. Barbara krooniti seal Saksa-Rooma kuningannaks, Sigismund sai aga Saksa-Rooma kuninga krooni. See tiitel viitas Pühale Rooma riigile ega olnud samastatav tänapäeva Saksamaa kuninganna tiitliga. Hiljem krooniti Sigismund Roomas keisriks ning Barbara sai seal keisrinnakrooni. Lisaks kandis ta abielu kaudu Ungari ja Böömimaa kuninganna tiitlit.

Barbara ei osalenud valitsemises üksnes abikaasana. Sigismundi pikemate äraolekute ajal täitis ta ajutiselt ülesandeid Ungari kuningriigi haldamisel. Talle kuulus ulatuslikke maavaldusi ja isiklikke sissetulekuid. Koos Sigismundiga oli ta üks Draakoniordu asutajaid; see oli aadlike ühendus, mille eesmärk oli kindlustada kuninga võimu ja astuda vastu Osmanite ekspansioonile.

Sloveenia jaoks loob Barbara seose tänapäeva riigi territooriumi ajaloo ja hiliskeskaegse Euroopa dünastiliste võrgustike vahel. Cilli krahvid on esindatud ka Sloveenia riigisümboolikas: nende vapitähed võeti üle tänapäeva riigivappi. Seetõttu ei seo mündiväljaanne end üksnes ühe kroonimisega, vaid ka mälestusega valitsejasoost, mille poliitiline mõjusfäär ulatus kaugele tänapäeva Sloveenia territooriumist väljapoole.