Luksemburg · Suurhertsog Jean'i troonileasumise 50. aastapäev

Väljalaskekuupäev2. nov 2014

Kogutiraaž512 000

ELi maksimum1 400 000

Väljaanded4

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst1964 / Jean / Henri / 2014 / 50e ANNIVERSAIRE DE L’ACCESSION AU TRÔNE DU GRAND-DUC JEAN

DisainerGestaltungskonzept BCL

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mündiga meenutatakse suurhertsog Jean’ troonile asumise 50. aastapäeva. Motiivil on vasakule vaatavate suurhertsogite Henri ja Jean portreed ning nimed „Jean“ ja „Henri“, aastaarvud „1964“ ja „2014“ ning kroon. Ülaservas on kiri „50. aastapäev suurhertsog Jean’i troonile asumisest“.

Motiiv

Mündi siseosal on suurhertsogite Henri ja Jean portreed, mõlemad vasakule vaatamas. Suurhertsog Jean’ portree kohal on näha aastat „1964” ning krooni. Portreede all on nimed „Jean” ja „Henri” ning aasta „2014”.

Mündi siseosa ülemisel serval on ringikujuliselt kiri „50e ANNIVERSAIRE DE L’ACCESSION AU TRÔNE DU GRAND-DUC JEAN”.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Jean von Luxemburg sündis 1921. aastal hilisema suurhertsoginna Charlotte'i ja prints Félix von Bourbon-Parma vanima pojana. Teise maailmasõja ajal, kui Saksamaa Luksemburgi okupeeris, elas suurhertsogi perekond eksiilis. Jean astus Briti armeesse ja teenis üksuses Irish Guards. Ta osales dessandis Normandias ning liitlasvägede edasitungis. 1944. aasta septembris naasis ta koos liitlasvägedega vabastatud Luksemburgi. Need kogemused kujundasid tema avalikku rolli juba enne valitsemisaega.

Jean asus ametisse pärast seda, kui tema ema Charlotte oli troonist loobunud. Troonivahetus järgnes seega korrale, mida rakendas hiljem ka Jean: 2000. aastal loobus ta ametist oma vanima poja Henri kasuks. Isa ja poja ühine kujutamine viitab seetõttu dünastilisele järjepidevusele kahe vahetult teineteisele järgnenud riigipea vahel.

Luksemburg on konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Suurhertsog on riigipea, samal ajal kui poliitiline otsustusõigus kuulub peamiselt valitsusele ja parlamendile. Tema ülesannete hulka kuuluvad ametlikud toimingud õigusloomeprotsessis, valitsuse ametisse nimetamine ning esinduskohustused. Jeani valitsemisaeg langes sügavate muutuste perioodi: pikka aega terasetööstusest mõjutatud majandus arenes üha enam rahvusvahelisele finants- ja teenindussektorile suunatud keskuseks. Samal ajal osales Luksemburg Euroopa koostöö arendamises ning seal asusid juba olulised Euroopa institutsioonid.

Pärast troonist loobumist taandus Jean suures osas riiklikest ülesannetest, kuid jäi endise riigipeana avalikkuses nähtavaks. Ta suri 2019. aastal. Mündiväljaanne kasutas ümmargust valitsemisjuubelit võimalusena rõhutada ameti korraldatud üleandmist Luksemburgi suurhertsogikoja sees. Samuti sobis teema Luksemburgi münditraditsiooniga, milles riigipea ja dünastia esinevad sageli rahvuslike motiividena.