Soome · Tove Janssoni 100. sünniaastapäev

Tove Jansson kuulus Soome rootsikeelsesse vähemusse ja kirjutas oma kirjandusteosed rootsi keeles. Ta kasvas üles Helsingis kunstnike perekonnas: tema isa Viktor Jansson oli skulptor, ema Signe Hammarsten-Jansson aga illustraator ja graafik. Tove Jansson sai ise kujutava kunstniku väljaõppe ning töötas algul peamiselt maalikunstniku, joonistaja ja illustraatorina. Lisaks raamatute illustreerimisele lõi ta muu hulgas poliitilisi karikatuure ja seinamaalinguid.

Eriti tuntuks sai ta muumide, trollilaadsete fantaasiaolendite perekonna kaudu. Esimene muumiraamat ilmus 1945. aastal. Järgnevates raamatutes ja pildiraamatutes arendas Jansson Muumiorust välja iseseisva kirjandusliku maailma. Lapsesõbralikult jutustatud seikluste taga on sageli sellised teemad nagu üksindus, hirm, vabadus, perekonna ühtehoidmine ja muutustega toimetulek. Jansson joonistas oma tegelased ise ning osales ka nende levitamisel koomiksina. Hiljem valmis arvukalt töötlusi teatrile, televisioonile ja teistele meediakanalitele.

Tema looming ei piirdunud lastekirjandusega. Ta avaldas ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja jutustusi, nende hulgas „Suveraamat“. Selles ja teistes tekstides käsitles ta inimestevahelisi suhteid, elu saartel ning inimese ja looduse suhet. Paljud suved veetis ta koos oma elukaaslase, graafik Tuulikki Pietiläga, väikesel saarel Soome lahes.

Soome jaoks kehastab Jansson nii riigi rootsikeelset kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Tema tegelased levisid üle Soome piiride, samal ajal kui tema raamatud jäid tihedalt seotuks Soome ranniku- ja saaremaastikuga. Seetõttu andis juubeliaasta riigile põhjuse tunnustada käibemündil mitte ainult muumide loojat, vaid ka tema mitmekülgset tegevust kirjaniku, maalikunstniku, illustraatori ja koomiksikunstnikuna.