Belgia · 100 aastat Esimese maailmasõja algusest

Väljalaskekuupäev12. mai 2014

Kogutiraaž1 712 000

ELi maksimum1 750 000

Väljaanded3

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst2014-18 / The Great War Centenary / BELGIE — BELGIQUE — BELGIEN

DisainerLuc Luycx

RahapajaKoninklijke Munt van Belgie, Brussel

Väljalaske puhul

Mälestusmünt meenutab Esimese maailmasõja (1914–1918) algust 100 aastat tagasi. Motiivil on moon 2014-18 aastaarvude kohal ja kiri „The Great War Centenary“. Lisaks on näha mündimeistri tunnus, Brüsseli rahapaja tunnus koos kiivrit kandva peaingel Miikaeli peaga ning riigi nimetus „BELGIE — BELGIQUE — BELGIEN“.

Motiiv

Mündi siseosal on aasta-arvude „2014-18“ kohal kujutatud moon. Nende aasta-arvude all on kiri „The Great War Centenary“, selle all aga mündimeistri märk ja Brüsseli rahapaja tunnus, kiivris peaingel Michaeli pea. Mündi siseosa ülaserva on graveeritud riiginimetus kolmes keeles „BELGIE — BELGIQUE — BELGIEN“.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Esimene maailmasõda sai alguse Euroopa kriisist pärast Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos. Liidukohustused, mobilisatsioonid ja vastastikused sõjakuulutused laiendasid konflikti mõne nädala jooksul. Belgia oli kuulutanud end neutraalseks. Saksamaa nõudis sellest hoolimata oma vägedele vaba läbipääsu, et rünnata Prantsusmaad põhjast. Pärast Belgia valitsuse keeldumist ületas Saksa armee 4. augustil 1914 piiri.

Sissetung kujundas Belgia sõjakogemust. Lahingutes ja okupatsiooni ajal tapeti arvukalt tsiviilisikuid ning asulaid ja kultuuriväärtusi hävitati. Eriti tuntuks sai Leuveni ülikooli raamatukogu põleng. Suurem osa riigist jäi sõja lõpuni okupeerituks. Belgia armee kuningas Albert I juhtimisel hoidis Yseri taga väikest okupeerimata maariba. Paljud elanikud põgenesid Prantsusmaale, Suurbritanniasse või neutraalsesse Madalmaadesse.

Lääne-Flandria sai samal ajal Läänerinde osaks. Ypresi ümbruses toimus mitu ohvriterohket lahingut. Seal leidis 1915. aastal aset ka üks esimesi ulatuslikke mürkgaasi kasutamisi Läänerindel. Aastaid kestnud kaevikusõda jättis endast maha sõdurikalmistuid, mälestuspaiku ja maastikul tänapäevani märgatavaid jälgi.

Moonilillest sai eelkõige ingliskeelses maailmas sõjas langenute mälestamise sümbol. Selle seos Flandriaga pärineb Kanada sõjaväearsti John McCrae luuletusest „In Flanders Fields“. Ta kirjutas selle 1915. aastal pärast ühe kaaslase surma Ypresi all. Luuletus kirjeldab langenud sõdurite haudade vahel kasvavaid moonililli; hiljem hakati mälestusmärgina levitama kunstlikku punast moonilille.

Belgiale pakkus toonane sajandimälestus seetõttu vahetult rahvuslikku tähendust. Riik ei olnud üksnes sõjatanner, vaid koges ka sissetungi, okupatsiooni, põgenemist ja hävingut. Ingliskeelne nimetus „Great War“ viitab ühtlasi rahvusvaheliselt levinud mälestuskultuurile, eriti endise Briti impeeriumi riikides, mille sõdurid Belgias võitlesid ja on sinna maetud.