Portugal · Nelgirevolutsiooni 40. aastapäev

Väljalaskekuupäev23. apr 2014

Kogutiraaž510 047

ELi maksimum500 000

Väljaanded3

Äärekiri5 Wappenschilde + 7 lossi, ühtlaselt jaotatud

Pealdis a olev tekstPORTUGAL / 25 DE ABRIL / 40 ANOS / 2014

DisainerJosé Teixeira

RahapajaImprensa Nacional Casa da Moeda S.A., Lisboa

Väljalaske puhul

Mündiga meenutatakse 25. aprilli nelgirevolutsiooni 40. aastapäeva. Motiivil on kaks kaart, mis moodustavad nelgi väliskuju – nelgi, mis oli liikumise sümbol ja andis revolutsioonile nime –, samuti riigivapp ning kirjed „PORTUGAL“, „25 DE ABRIL“ ja „40 ANOS“. Tähtede ja numbrite kujundus on saanud eeskuju tolleaegsetelt plakatitelt ja poliitilistelt teabematerjalidelt ning peab sümboliseerima revolutsioonile järgnenud ülevat meeleolu.

Motiiv

Kaks kaart kujutavad nelgi väliskuju, mis on liikumise sümbol ja andis revolutsioonile nime. Emiteeriva riigi nimi „PORTUGAL“ ja riigivapp on graveeritud mündi siseringi ülaserva, lille kujutise sisse. Motiivi keskel on revolutsiooni kuupäev „25 DE ABRIL“ (25. aprill); selle all on revolutsioonist möödunud aastate arv „40 ANOS“ (40 aastat) ning väljaandmisaasta „2014“. Tähtede ja numbrite kuju on eeskujuks võetud 40 aasta tagustelt plakatitelt ja muudelt poliitilise teabe materjalidelt, et sümboliseerida revolutsioonile järgnenud eufooriat.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Enne revolutsiooni valitses Portugali aastakümneid autoritaarne „Estado Novo“. António de Oliveira Salazari juhtimisel 1933. aastal institutsionaliseeritud režiim piiras erakondade tegevust, valimisi, sõnavabadust ja opositsioonilist tegevust. Poliitiline politsei jälgis ja kiusas režiimi vastaseid taga. Pärast Salazari ametist lahkumist 1968. aastal tervislikel põhjustel jätkas peaminister Marcello Caetano süsteemi põhistruktuuride säilitamist.

Riigipöörde üheks oluliseks ajendiks olid Portugali koloniaalsõjad. Alates 1961. aastast võitles Portugal Angola, Guinea-Bissau ja Mosambiigi iseseisvusliikumiste vastu. Pikaajalised sõjalised operatsioonid neelasid suure osa riigieelarvest ja põhjustasid relvajõududes kasvavat rahulolematust. Eelkõige nooremad ja keskmise auastmega ohvitserid ühinesid liikumiseks Movimento das Forças Armadas.

25. aprilli 1974. aasta öösel hõivasid selle liikumise üksused Lissabonis ja teistes linnades strateegilised punktid. Raadiosaadete kaudu edastati operatsiooni alustamiseks varem kokkulepitud signaale. Caetano varjus rahvuskaardi kasarmusse ja andis lõpuks valitsemisvõimu üle. Kuigi elanikel oli palutud koju jääda, kogunes tänavatele hulgaliselt inimesi. Tsiviilisikud pistsid sõdurite püssitorudesse nelke. Riigipööre kulges suhteliselt vähese vägivallaga, kuid poliitilise politsei liikmed tulistasid meeleavaldajaid.

Diktatuuri kukutamisele järgnes poliitiliselt rahutu üleminekuperiood, mida nimetatakse „käimasolevaks revolutsiooniliseks protsessiks“. Erakonnad legaliseeriti, poliitvangid vabastati ja tsensuur kaotati. 1975. aastal toimusid valimised põhiseadust koostavasse kogusse; 1976. aastal jõustus demokraatlik põhiseadus. Samal ajal lõppesid koloniaalsõjad ning enamik Portugali Aafrika-aladest saavutas iseseisvuse.

See sündmus sobib riikliku mälestusmündi teemaks, sest riigipööre pani aluse Portugali praegusele demokraatlikule korrale. 25. aprill on seal ka riigipüha, mida tähistatakse „vabaduse päevana“.