Numismaatiline ümbrik

Pärast kommunistliku võimu lõppu Tšehhoslovakkias 1989. aastal suundus riik poliitiliselt ja majanduslikult Lääne-Euroopa poole. Tšehhoslovakkia rahumeelse lagunemise tulemusena tekkis 1993. aastal iseseisev Slovaki Vabariik. Seejärel kuulus Euroopa Liidule lähenemine uue riigi kesksete välispoliitiliste eesmärkide hulka. Eeltingimusteks olid muu hulgas demokraatlikud institutsioonid, toimiv turumajandus ja Euroopa Liidu ühise õigustiku ülevõtmine.

Slovakkia esitas 1995. aastal liikmeks astumise avalduse. Liitumisläbirääkimised algasid 2000. aastal ja hõlmasid arvukaid valdkondi, sealhulgas konkurentsi, põllumajandust, keskkonnakaitset, õigusemõistmist ja välispiiride turvalisuse tagamist. 2003. aasta mais toimunud referendumil toetas suur enamus hääletanutest liitumist. Seejärel ratifitseeriti liitumisleping. Slovakkia kuulus seega nende kümne Kesk- ja Ida-Euroopa ning Vahemere piirkonna riigi hulka, mille vastuvõtmisega viis Euroopa Liit läbi oma seni suurima laienemise. See laienemine oli seotud Euroopa poliitilise ümberkorraldumisega pärast külma sõja lõppu.

Euroopa integratsioon jätkus ka pärast liitumist. 2007. aasta lõpus sai Slovakkiast Schengeni ala liige, kus kontrollid ühiste sisepiiride ületamisel põhimõtteliselt puuduvad. 2009. aasta alguses võttis ta kasutusele euro. Slovakkia euro mälestusmündi väljaandmine Euroopa Liiduga ühinemise aastapäeva puhul ühendab seega selle arengu kaks etappi: liikmesuse liidus ja hilisema osalemise selle ühisrahas.

Slovakkia riigivapp viitab ühtlasi rahvuslikule riiklikule traditsioonile. Sellel on punasel taustal kujutatud hõbedane kahekordne rist kolmel sinisel künkal. Kahekordne rist on ajalooline heraldiline märk, mida kasutati juba ammu enne tänapäevase vabariigi loomist. Kolme küngast tõlgendatakse traditsiooniliselt Tatra, Fatra ja Mátra mäestikuna. Selle seos Euroopa Liidu lühendiga seab mündil kõrvuti rahvusliku riikluse ja Euroopa kuuluvuse.