CC 16 2006
2-eurone münt
PP Mündimärk Monnaie de Paris
2 eurot PP (1. PP-komplekt 2004–2008)
Luksemburg · Suurhertsogid Henri ja Guillaume
Tiraaž2 500
Väljalaskekuupäev8. veebr 2006
Pakend1. Proof-komplekt 2004–2008
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Komplekti hind (6 münti)1 659,00 €
Väljalaske puhul
Mälestusmünt tähistab pärilik-suurhertsog Guillaume’i 25. sünnipäeva. Motiivil on esiplaanil vasakul suurhertsog Henri ja paremal tema taga pärilik-suurhertsog Guillaume, mõlemad vaatamas paremale. Portreede all on aastaarv 2006, nende kohal kulgeb poolkaarekujuliselt kiri „LËTZEBUERG“.
Motiiv
Mündil on sisemises osas vasakul esiplaanil kujutatud Tema Kuninglikku Kõrgust suurhertsog Henri’d ja paremal tagaplaanil pärandhertsog Guillaume’i, mõlemad vaatavad paremale. Aastaarv 2006 paikneb portreede all tähe „S” ja rahapaja tunnusmärgi vahel. Kiri „LËTZEBUERG” kulgeb portreede kohal poolkaares piki mündi sisemise osa ülemist serva. Mündi välimisel ringil on Euroopa Liidu 12 tähte.
Taustateave teema kohta
Guillaume sündis 1981. aastal toonase päriliku suurhertsogi Henri ja Kuubalt pärit Maria Teresa Mestre vanima pojana. Kui Henri astus 2000. aastal oma isa Jeani järel troonile, sai Guillaumest otsene troonipärija. Päriliku suurhertsogi tiitel tähistab Luksemburgis isikut, kes on troonipärimisjärjekorras esikohal. Selles rollis täitis Guillaume esindusülesandeid ning esindas Luksemburgi muu hulgas ametlikel visiitidel ja majandusmissioonidel.
Suurhertsogiriik on parlamentaarne monarhia. Suurhertsog on riigipea, samal ajal kui poliitiline otsustusõigus kuulub põhiseaduse raames parlamendile ja valitsusele. Seetõttu sümboliseerib troonipärimine eelkõige riigi institutsionaalset järjepidevust. Henri oli alates 2000. aastast suurhertsog. Pärast tema troonist loobumist sai Guillaume 3. oktoobril 2025 tema järglaseks riigipea ametis.
25. sünnipäeva peeti dünastiliseks ja biograafiliseks pöördepunktiks: Guillaume oli oma väljaõppe suures osas lõpetanud ning asus üha enam täitma avalikke kohustusi. Ta õppis poliitikat ja läbis lisaks sõjalise väljaõppe briti sõjaväeakadeemias Royal Military Academy Sandhurst. Tema hilisem abielu Stéphanie de Lannoyga sõlmiti alles 2012. aastal ega mänginud mündi väljaandmisel veel mingit rolli.
Luksemburg kasutas oma varaseid rahvuslikke 2-euroseid mälestusmünte sageli suurhertsogliku koja ajaloo ja tänapäevaga seotud teemade käsitlemiseks. Sellised motiivid seostuvad monarhia erilise positsiooniga väikeriigi riiklikus enesekuvandis. Valitseva suurhertsogi ja tema toonase järglase kujutamine tõstis ühtlasi esile olemasoleva riigijuhtimise ning dünastia kavandatud jätkumise. Ümmargune sünnipäev pakkus selleks selgelt piiritletud ja ametlikult põhjendatud sündmuse. Seega ei tule väljaannet mõista niivõrd ühe konkreetse poliitilise sündmuse meenutusena, vaid monarhilise troonipärimise kujutamisena.
Suurhertsogiriik on parlamentaarne monarhia. Suurhertsog on riigipea, samal ajal kui poliitiline otsustusõigus kuulub põhiseaduse raames parlamendile ja valitsusele. Seetõttu sümboliseerib troonipärimine eelkõige riigi institutsionaalset järjepidevust. Henri oli alates 2000. aastast suurhertsog. Pärast tema troonist loobumist sai Guillaume 3. oktoobril 2025 tema järglaseks riigipea ametis.
25. sünnipäeva peeti dünastiliseks ja biograafiliseks pöördepunktiks: Guillaume oli oma väljaõppe suures osas lõpetanud ning asus üha enam täitma avalikke kohustusi. Ta õppis poliitikat ja läbis lisaks sõjalise väljaõppe briti sõjaväeakadeemias Royal Military Academy Sandhurst. Tema hilisem abielu Stéphanie de Lannoyga sõlmiti alles 2012. aastal ega mänginud mündi väljaandmisel veel mingit rolli.
Luksemburg kasutas oma varaseid rahvuslikke 2-euroseid mälestusmünte sageli suurhertsogliku koja ajaloo ja tänapäevaga seotud teemade käsitlemiseks. Sellised motiivid seostuvad monarhia erilise positsiooniga väikeriigi riiklikus enesekuvandis. Valitseva suurhertsogi ja tema toonase järglase kujutamine tõstis ühtlasi esile olemasoleva riigijuhtimise ning dünastia kavandatud jätkumise. Ümmargune sünnipäev pakkus selleks selgelt piiritletud ja ametlikult põhjendatud sündmuse. Seega ei tule väljaannet mõista niivõrd ühe konkreetse poliitilise sündmuse meenutusena, vaid monarhilise troonipärimise kujutamisena.


