Luksemburg · Luksemburgi iseseisvuse 175. aastapäev

Väljalaskekuupäev6. jaan 2014

Kogutiraaž519 500

ELi maksimum1 400 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst1839 / 2014 / LËTZEBUERG / ONOFHÄNGEGKEET / 175 Joër

DisainerGestaltungskonzept BCL

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tähistatakse Luksemburgi suurhertsogiriigi iseseisvuse 175. aastapäeva. Mündi kujundusel on paremal Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri portree paremalt profiilis ning vasakul aastaarvud „1839“ ja „2014“ ning kiri „LËTZEBUERG“. Nende all on sõnad „ONOFHÄNGEGKEET“ ja „175 Joër“.

Motiiv

Mündi sisekettal on paremal kujutatud Tema Kuningliku Kõrguse suurhertsog Henri portreed paremprofiilis ning vasakul vertikaalselt aastaarvud „1839“ ja „2014“ ning väljaandjariigi nimi „LËTZEBUERG“. Mündi siseketta alumises osas on sõnad „ONOFHÄNGEGKEET“ ja „175 Joër“.

Mündi välimisel rõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

1839. aasta ei tähista Luxemburgi rajamist suurhertsogiriigina. See oli toimunud juba 1815. aastal Wiener Kongressil. Luxemburg anti tollal Madalmaade kuningale Wilhelm I-le iseseisva suurhertsogiriigina ning samal ajal sai sellest Deutscher Bund liige. Kehtis personaalunioon: Madalmaade kuningas oli personaaluniooni kaudu ka Luxemb<|DELIM_hN|>urgi suurhertsog.

Pärast 1830. aasta Belgia revolutsiooni ühines suur osa Luxemb<|DELIM_hN|>urgi elanikkonnast Madalmaade võimu vastase ülestõusuga. Järgnevatel aastatel oli riigi territoriaalne kuuluvus vaidluse all. 19. aprilli 1839. aasta Londoni leping reguleeris lõpuks Luxemb<|DELIM_hN|>urgi jagamise. Valdavalt prantsuskeelne lääneosa läks Belgiale ning moodustab tänapäeval Belgia provintsi Luxemburg. Idaosa jäi Wilhelm I võimu all suurhertsogiriigina püsima. Selle territoorium vastab põhijoontes tänapäeva Luxemb<|DELIM_hN|>urgi riigile.

1839. aasta iseseisvus oli seetõttu osa pikemast riikliku arengu protsessist. Luxemburg jäi esialgu Madalmaadega personaaluniooni ning kuulus kuni Deutscher Bund laialisaatmiseni 1866. aastal sellesse riikide liitu. Personaalunioon lõppes 1890. aastal, sest suurhertsogiriigis kehtisid teistsugused troonipärimisreeglid kui Madalmaadel. Seejärel läks Luxemb<|DELIM_hN|>urgi troon Nassau-Weilburgi suguvõsale.

Suurhertsog Henri on alates 2000. aasta oktoobrist Luxemb<|DELIM_hN|>urgi riigipea. Ta järgnes oma isale, suurhertsog Jeanile, pärast viimase troonist loobumist. Suurhertsogina seisab Henri konstitutsioonilise monarhia eesotsas; poliitiline tahtekujundus toimub parlamentaarse demokraatia raames. Mündil kujutatud valitseja loob seega seose ajaloolise riigijuubeli ja tänapäevase riigikorra vahel. Ametis oleva suurhertsogi portreed kuuluvad regulaarselt Luxemb<|DELIM_hN|>urgi euromüntide kujundusse.

Aastapäev andis põhjust meenutada 1839. aasta territoriaalset ümberkorraldust, mille tulemusel kujunes tänapäevane Luxemburg. Luksemburgikeelsed sõnad „Onofhängegkeet“ ja „Joër“ viitavad samal ajal luksemburgi keele rollile riigikeelena ning iseseisva riikliku identiteedi väljendusena.