Kreeka · 100 aastat Kreeta ühinemisest Kreekaga

Väljalaskekuupäev1. okt 2013

Kogutiraaž754 000

ELi maksimum750 000

Väljaanded4

ÄärekiriΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ + ★

Pealdis a olev tekstΕΛΛΗΝΙΚΗ ΔΗΜΟΚΡΑΤΙΑ / 100 ΧΡΟΝΙΑ ΑΠΟ ΤΗΝ ΕΝΩΣΗ ΤΗΣ ΚΡΗΤΗΣ ΜΕ ΤΗΝ ΕΛΛΑΔΑ / 1913-2013 / ΣΤΑΜ

DisainerGeorgios Stamatopoulos

RahapajaBank of Greece - Mint, Halandri

Väljalaske puhul

Münd meenutab Kreta ja Griechenlandi ühinemise 100. aastapäeva. Motiivil on kujutatud Kreeta mässulisi Kreeka lipu heiskamisel, mis sümboliseerib Kreeta võitlust ühinemise eest. Lisaks on sellel kreekakeelsed pealdised „Kreeka Vabariik“ ja „Kreeta Kreekaga ühinemise 100 aastat“ ning aastaarvud „1913–2013“.

Motiiv

Mündi sisemisel osal on kujutatud Kreeta mässulisi, kes heiskavad Kreeka lipu – Kreeta Kreekaga ühinemise eest peetud võitluse sümboolne kujutis. Ülaosas on kreeka keeles suurtähtedega poolkaares emiteeriva riigi nimi „Kreeka Vabariik“, selle all kreeka keeles „Kreeta Kreekaga ühinemise 100. aastapäev“, paremal „1913-2013“ ning Kreeka rahapaja monogramm ja initsiaalid „ΣΤΑΜ“ (graveerija G. Stamatopoulose monogramm).

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Kreeta oli alates Candia, tänapäeva Iraklio vallutamisest 1669. aastal Osmanite võimu all. Saare peamiselt kreekakeelne ja õigeusklik elanikkond osales Kreeka iseseisvusvõitluses, kuid Kreeta ei saanud osaks 1830. aastatel tekkinud Kreeka riigist. 19. sajandi jooksul toimus korduvalt ülestõuse. Seejuures seostusid poliitiliste ja usuliste õiguste nõuded üha enam eesmärgiga saavutada Enosis ehk riiklik ühinemine Kreekaga.

Pärast uut ülestõusu ja Kreeka-Osmani sõda 1897. aastal sekkusid Euroopa suurriigid. 1898. aastal tekkis autonoomne Kreeta riik. Formaalselt jäi see Osmanite sultani ülemvõimu alla, kuid tal olid oma valitsus ja haldus. Kreeka prints Georg nimetati ülemkomissariks. Autonoomiakorraldus ei lõpetanud siiski poliitilist võitlust. 1905. aastal juhtis Eleftherios Venizelos, kellest sai hiljem korduvalt Kreeka peaminister, Theriso ülestõusu ülemkomissari valitsuse vastu. See nõudis poliitilisi reforme ja tihedamaid sidemeid Kreekaga.

1908. aastal kuulutas Kreeta rahvaesindus ühepoolselt välja ühinemise Kreekaga. Kreeka valitsus ja suurriigid hoidusid esialgu ametlikust tunnustamisest, et vältida uut konflikti Osmanite riigiga. Alles 1912. ja 1913. aasta Balkani sõjad muutsid poliitilist olukorda. Järgnenud rahukokkulepetes loobus Osmanite riik oma nõuetest Kreeta suhtes.

1. detsembril 1913 heisati Kreeka lipp Chania sadamas asuva Firkase kindluse juures ametlikul tseremoonial. Muu hulgas viibisid kohal kuningas Konstantin I ja peaminister Venizelos. Teema valik 2013. aastal seostus seega selgelt dateeritava lõpp-punktiga aastakümneid kestnud poliitilises protsessis. Samal ajal meenutas aastapäev Kreeka riigi territooriumi kujunemist seoses Osmanite võimu lagunemisega Balkanil.