Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 149 2013
2-eurone münt
UNC/BU Põhimünt Panga väljalase
2 eurot briljantlõige/BU
Soome · 1863. aasta maapäev
Tiraaž977 000
Väljalaskekuupäev4. sept 2013
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Turuhind6,12 €
Väljalaske puhul
Münt meenutab 1863. aasta maapäeva kokkukutsumise 150. aastapäeva, mis tähistas tõelise demokraatia ja suurema poliitilise osaluse algust Soomes. Kesksel kohal on aastaarv 1863, mille number 6 on kujundatud tärkava taimeväädina ning sümboliseerib demokraatia ja arengu uut algust. Selle all paikneb poolkaares kiri „SUOMI FINLAND“, mündimärk ja aastaarv eraldamas.
Motiiv
2-eurose mälestusmündi keskel on kujutatud aastaarv 1863, kusjuures number 6 kujutab sirgjooneliselt tärkavat taimeväät, mis sümboliseerib demokraatia ja arengu uut algust Soomes. All on poolkaares väljaandjariigi nimi „SUOMI FINLAND“; mõlemad riiginimetused on mündimärgi ja aastaarvuga „2013“ teineteisest eraldatud.
1863. aasta maapäeva kokkukutsumine juhatas sisse „valgustusaja“. Soomes tähistas aasta 1863 tõelise demokraatia, läbipaistva ajakirjanduse ja soome keele kasutamise õiguse algust. Maapäeva regulaarsete istungjärkude kokkukutsumisega paranesid soomlaste võimalused mõjutada oma riigi asju enneolematul viisil. Sel aastal tõusis Soome demokraatia täht.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
1863. aasta maapäeva kokkukutsumine juhatas sisse „valgustusaja“. Soomes tähistas aasta 1863 tõelise demokraatia, läbipaistva ajakirjanduse ja soome keele kasutamise õiguse algust. Maapäeva regulaarsete istungjärkude kokkukutsumisega paranesid soomlaste võimalused mõjutada oma riigi asju enneolematul viisil. Sel aastal tõusis Soome demokraatia täht.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
1863. aastal ei olnud Soome iseseisev riik, vaid alates 1809. aastast Vene impeeriumi koosseisu kuulunud autonoomne suurvürstiriik. Vene keiser valitses samal ajal Soome suurvürstina. Riigil säilis oma haldus, seadusandlik traditsioon ja õiguskord, kuid pärast 1809. aasta Porvoo maapäeva ei kutsutud Soome seisusi enam kui viie aastakümne jooksul kokku. Seetõttu langetasid poliitilisi otsuseid suuresti keiser ja Soome senat.
Lõpuks kutsus Alexander II seisused 1863. aastal Helsingisse. Tollane „riigipäev“ ei olnud veel parlament tänapäevases tähenduses. See koosnes neljast eraldi kogunevast seisusest: aadlist, vaimulikkonnast, kodanikkonnast ja talurahvast. Suur osa elanikkonnast ei olnud otseselt esindatud. Seaduseelnõud lähtusid põhimõtteliselt valitsejalt; seisused arutasid muu hulgas seadusi, makse ja majandusküsimusi. Sellest hoolimata loodi nii taas institutsiooniline raamistik, milles Soome ühiskonna esindajad osalesid seadusloomes ning said avalikult arutada kaebusi ja poliitilisi küsimusi.
Seisuste koosolekute taasalustamine pani aluse regulaarsemale parlamentaarsele tegevusele. Hiljem sätestas uus maapäevakorraldus, et seisused peavad kogunema kindlate ajavahemike järel. Nii kujunes poliitiline avalikkus, kus erakonnad, ühendused ja ajalehed saavutasid üha suurema mõju. Samuti andis Alexander II 1863. aastal välja keelemääruse, mille eesmärk oli järk-järgult laiendada soome keele kasutamist halduses ja õigusemõistmises. See oli seotud Soome rahvusliku liikumisega ning püüdega tugevdada soomekeelse elanikkonna enamuse positsiooni seni valitsenud rootsi keele suhtes.
Seisuslik maapäev jäi nendest muutustest hoolimata sotsiaalselt piiratud esinduskoguks. Alles 1906. aasta parlamendireform asendas selle üldise ja võrdse valimisõiguse alusel moodustatud ühekojalise parlamendiga. Naised said seejuures nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse. Seetõttu peetakse 1863. aasta kokkukutsumist eelkõige arengu lähtepunktiks, mis viis seisuslikust osalemisest tänapäevase Soome parlamendini. Ümmargune aastapäev andis põhjust meenutada seda institutsionaalset uut algust.
Lõpuks kutsus Alexander II seisused 1863. aastal Helsingisse. Tollane „riigipäev“ ei olnud veel parlament tänapäevases tähenduses. See koosnes neljast eraldi kogunevast seisusest: aadlist, vaimulikkonnast, kodanikkonnast ja talurahvast. Suur osa elanikkonnast ei olnud otseselt esindatud. Seaduseelnõud lähtusid põhimõtteliselt valitsejalt; seisused arutasid muu hulgas seadusi, makse ja majandusküsimusi. Sellest hoolimata loodi nii taas institutsiooniline raamistik, milles Soome ühiskonna esindajad osalesid seadusloomes ning said avalikult arutada kaebusi ja poliitilisi küsimusi.
Seisuste koosolekute taasalustamine pani aluse regulaarsemale parlamentaarsele tegevusele. Hiljem sätestas uus maapäevakorraldus, et seisused peavad kogunema kindlate ajavahemike järel. Nii kujunes poliitiline avalikkus, kus erakonnad, ühendused ja ajalehed saavutasid üha suurema mõju. Samuti andis Alexander II 1863. aastal välja keelemääruse, mille eesmärk oli järk-järgult laiendada soome keele kasutamist halduses ja õigusemõistmises. See oli seotud Soome rahvusliku liikumisega ning püüdega tugevdada soomekeelse elanikkonna enamuse positsiooni seni valitsenud rootsi keele suhtes.
Seisuslik maapäev jäi nendest muutustest hoolimata sotsiaalselt piiratud esinduskoguks. Alles 1906. aasta parlamendireform asendas selle üldise ja võrdse valimisõiguse alusel moodustatud ühekojalise parlamendiga. Naised said seejuures nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse. Seetõttu peetakse 1863. aasta kokkukutsumist eelkõige arengu lähtepunktiks, mis viis seisuslikust osalemisest tänapäevase Soome parlamendini. Ümmargune aastapäev andis põhjust meenutada seda institutsionaalset uut algust.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsi