Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Maulbronn kujunes tsistertslaste ordu asulana. Selle ordu kloostrid pidid orduideaali kohaselt paiknema eraldatud paigas ning olema kogukonna töö kaudu majanduslikult võimalikult iseseisvad. Seetõttu rajasid mungad ja ilmikvennad ümbruskonda ulatusliku kraavide, tiikide ja veekogude süsteemi. See varustas kloostrit joogi- ja tarbeveega, pani veskid tööle ning võimaldas kalakasvatust ja niisutamist. Kompleksi kuulusid ka majandushooned, töökojad, aidahooned ning põllu- ja viinamarjakasvatusalad.

Mitme sajandi jooksul rajatud hooned dokumenteerivad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kloostri suletud osa juurde kuuluvad muu hulgas kirik, ristikäik, kapiitlisaal ja refektoorium. Kloostrikiriku ees asub „Paradiesena“ tuntud eesruum. Ristikäigus paiknev kaevumaja kuulub samuti ansambli iseloomulike osade hulka. Suletud kompleks annab seega edasi mitte ainult muljet kloostriarhitektuurist, vaid ka keskaegse ordukogukonna korraldusest.

Reformatsioon muutis kompleksi kasutust. Klooster muudeti protestantlikuks kloostrikooliks, mis oli mõeldud Württembergi teoloogilise järelkasvu väljaõppeks. Sellest traditsioonist kujunes välja tänapäevane Evangelische Seminar Maulbronn. Varasemate õpilaste hulka kuuluvad Johannes Kepler, Friedrich Hölderlin ja Hermann Hesse. Hesse kasutas oma Maulbronni kooliajast saadud kogemusi hiljem kirjanduses, muu hulgas romaanis „Unterm Rad“.

Münt kuulub Saksamaa sarja, milles iga liidumaa oli esindatud ühe ehitise või muu piirkonnale iseloomuliku motiiviga. Järjekord lähtus üldjoontes liidumaade korralisest eesistumisest Bundesratis. Baden-Württemberg esindas sel ajavahemikul Bundesratit presidendi Winfried Kretschmanni kaudu. Klooster valiti motiiviks, sest selles seostuvad keskaegne orduajalugu, Württembergi reformatsiooni- ja haridusajalugu ning liidumaa säilinud kultuurmaastik.