Prantsusmaa · Saksamaa / Prantsusmaa ühine väljalase – Élysée-Vertrag'i 50. aastapäev

Väljalaskekuupäev21. jaan 2013

Kogutiraaž10 017 789

ELi maksimum10 000 000

Väljaanded5

Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi

Pealdis a olev tekst50 ANS JAHRE / 2013 / TRAITÉ DE L’ÉLYSÉE / ÉLYSÉE-VERTRAG / RF

DisainerYves Sampo / Stefanie Lindner

RahapajaMonnaie de Paris, Pessac

Väljalaske puhul

Münt meenutab Élysée lepingu allakirjutamise 50. aastapäeva. Motiivil on kujutatud toonaste allakirjutajate Konrad Adenauer ja Charles de Gaulle stiliseeritud portreesid koos nende allkirjadega. Nende vahel on „50 AASTAT“ ja „2013“, lisaks tähistused „Élysée leping“ ja „Élysée leping“.

Motiiv

Yves Sampo (Monnaie de Paris), Stefanie Lindner (Staatliche Münze Berlin), Alina Hoyer (Berlin) ja Sneschana Russewa-Hoyer (Berlin) kujundatud mündil on kujutatud Élysée-Vertragile allakirjutanute stiliseeritud portreed (Saksamaa Liitvabariigi toonase kantsleri Konrad Adenaueri ja Prantsuse Vabariigi toonase presidendi Charles de Gaulle'i portreed) koos nende allkirjadega, nende vahel kiri „50 ANS JAHRE“ ja aastaarv „2013“, samuti mündi siseosa ülaservas kiri „TRAITÉ DE L’ÉLYSÉE“ ning alaservas kiri „ÉLYSÉE-VERTRAG“. Vermimisettevõtte tunnus ja emiteeriva riigi tunnus („RF“) paiknevad mündi siseosa paremas servas, rahapaja meistri tunnus — lill — vasakus servas.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Élysée leping sõlmiti 22. jaanuaril 1963 Pariisis Élysée palees. See kujunes pika Saksa-Prantsuse rivaliteedi ning alates 1870. aastast toimunud kolme sõja, viimati Teise maailmasõja ja Prantsusmaa Saksamaa okupatsiooni taustal. Juba 1950. aastatel olid mõlemad riigid Euroopa integratsiooni raames koostööd teinud. Leping pidi aga viima leppimise püsivalt valitsuste igapäevatöösse.

Ette nähti riigi- ja valitsusjuhtide korrapärased kohtumised ning konsultatsioonid välis-, kaitse-, haridus- ja noortepoliitika alal. Valitsused ja ametiasutused pidid oma seisukohti võimalikult varakult kooskõlastama. Üks konkreetne tagajärg oli Deutsch-Französisches Jugendwerk asutamine 1963. aastal. See edendab kohtumisi, vahetusprogramme ja keeleõpet ning pidi eelkõige nooremaid põlvkondi omavahel kokku viima.

Konrad Adenauer oli aastatel 1949–1963 Bundesrepublik Deutschlandi esimene liidukantsler. Tema poliitika eesmärk oli Lääne-Saksamaa lõimimine lääneriikide liitudesse ning lähenemine Prantsusmaale. Teise maailmasõja ajal juhtis Charles de Gaulle „Freies Frankreichi“. Hiljem kujundas ta Viiendat Vabariiki ning oli aastatel 1959–1969 riigipea. Ta taotles iseseisvamat Euroopa poliitikat, milles koostööl Bundesrepublik Deutschlandiga pidi olema keskne roll.

Mõlema poole seisukohad ei kattunud täielikult. Deutscher Bundestag täiendas heakskiitmisseadust preambuliga, milles muu hulgas kinnitati sidemeid Ameerika Ühendriikide ja NATOga ning Euroopa ühinemist. Sellega piirati de Gaulle’i ettekujutust USAst suurel määral sõltumatumast Euroopa poliitikast.

Aastapäev andis põhjust Saksamaa ja Prantsusmaa ühiseks sama teemaga mündiväljaandeks. Valik viitab mõlema riigi institutsionaliseeritud partnerlusele, mida on sellest ajast alates jätkatud korrapäraste valitsustevaheliste konsultatsioonide, ühisasutuste ja arvukate ühiskondlike vahetusprogrammide kaudu.