2 eurot briljantlõige/BU

Helene Schjerfbeck pärines Helsingis elanud rootsikeelsest perekonnast. Lapsepõlves saadud puusavigastus piiras tema liikumisvõimet ning selle tõttu sai ta mõnda aega koduõpet. Juba üheteistaastasena võeti ta vastu Finnischen Kunstvereins joonistuskooli. Hiljem jätkas ta õpinguid Pariisis, muu hulgas Académie Colarossi juures. Õppe- ja tööperioodid viisid ta ka Bretagne’i ning inglise kunstnike kolooniasse St Ives.

Tema varased maalid olid mõjutatud prantsuse realismist ja naturalismist. Ta maalis ajaloolisi stseene, portreesid ja argielu kujutavaid teoseid. Tema tuntud varaste tööde hulka kuulub „Die Genesende“, mida tunnustati 1889. aastal Pariisi maailmanäitusel. Hilisematel aastakümnetel lihtsustas Schjerfbeck üha enam vorme ja värvipindu. Tema maalimislaad eemaldus seeläbi üksikasjalikust akadeemilisest kujutamisest ja lähenes modernismile.

Pärast Soome naasmist töötas ta mõnda aega õpetajana Finnischen Kunstvereins joonistuskoolis. Tervislikel põhjustel kolis ta Hyvinkääle, kus elas koos emaga ja jätkas töötamist. Kunstikaupmees Gösta Stenman toetas tema loomingut ning korraldas 1917. aastal Helsingis isikunäituse. Viimastel eluaastatel viibis ta Rootsis.

Tema loomingu erilise osa moodustavad arvukad autoportreed. Schjerfbeck kujutas ennast mitme aastakümne jooksul ning uuris seejuures vananemist, haigust ja oma näo muutumist. Hilised maalid on sageli tugevalt minimalistlikud; kontuurid ja näojooned on kohati vaid visandlikult aimatavad. Seetõttu ei viita autoportree mündimotiivina üksnes tema isikule, vaid ka ühele tema loomingu kesksele rühmale.

Juubeliväljaanne paigutab Schjerfbecki Soome kunstiajalukku. Tema elutee ühendab 19. sajandi akadeemilise hariduse Euroopa modernismi vormiliste arengutega. Kalendaarne juubel andis Soomele konkreetse põhjuse tunnustada kunstnikku, kelle teoseid eksponeeriti ka väljaspool riiki.