KMK BU

Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames. Selle aluseks olid Maastrichti lepingus kokku lepitud ühise valuuta ja ühise rahapoliitika eeskirjad. 1. jaanuaril 1999 võeti euro esmalt kasutusele arveldusrahana; samal ajal fikseeriti osalevate riikide valuutade vahetuskursid pöördumatult. Ülekandeid, finantstehinguid ja riiklikke arveid sai juba eurodes teha, samal ajal kui igapäevaelus kasutati endiselt riikide pangatähti ja münte.

Euro sularaha tuli 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes liikmesriigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul võeti käibelt ära Saksa mark, frank, liir, peseeta ja teised seni kasutusel olnud valuutad. Üleminek oli ulatuslik logistiline ettevõtmine: pangad, kaubandusettevõtted ja automaatide käitajad pidid vahetama välja sularahavarud ja arveldussüsteemid. Elanikkonnale muutus rahaliit seega esimest korda igapäevases maksevahetuses vahetult nähtavaks. 2012. aastaks oli euroala täiendavate riikide ühinemise tõttu laienenud; viimasena oli Eesti 2011. aastal euro kasutusele võtnud.

Euroala rahapoliitikat korraldab eurosüsteem, mis koosneb Euroopa Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Kuigi pangatähed on kõigis riikides ühesuguse kujundusega, on müntidel ühine Euroopa külg ja riigikohane külg. Olenemata sellest kujundusest on need kogu euroalal seaduslikud maksevahendid.

Väljalase ilmus ajal, mil Euroopa riigivõla- ja panganduskriis köitis rahaliidu toimimisega seoses tugevalt poliitilist tähelepanu. Ametlikuks väljalaske põhjuseks jäi siiski üksnes sularaha kasutuselevõtu aastapäev.

Rahandusministrid otsustasid koordineeritud väljalaske kasuks, sest rahavahetus puudutas ühiselt kõiki tolleaegseid euroala riike. Konkreetset kujundust ei määratud kindlaks üksnes ametkondlikult: kogu Euroopat hõlmanud kujunduskonkursi järel valis žürii välja viis ettepanekut. Seejärel määrasid euroala kodanikud ja elanikud avalikul veebihääletusel võitjaks Austria graveerija Helmut Andexlingeri kavandi. Nii ühendas väljalase ühise aastapäeva riikideülese valikumenetlusega.