Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 109 2012
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Prantsusmaa · 10 aastat euro sularaha geschniegelt
Tiraaž5 664
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev5. jaan 2012
PakendBlister
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind35,00 €
Väljalaske puhul
Ühisväljaanne meenutab euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Keskmes on euro märk, mida ümbritsevad inimeste, finantsmaailma, kaubanduse, tööstuse, energia ning teadus- ja arendustegevuse sümbolid: Euroopa Keskpanga torn, laevad, tehased ja tuulikud. Kujundus viitab euro kasvavale tähtsusele Euroopa ja rahvusvahelises rahasüsteemis.
Motiiv
Mündi siseosas olev euro sümbol rõhutab, et eurost on saanud Euroopas ja kogu maailmas erakordselt oluline tegur ning et viimase kümne aasta jooksul on euro arenenud rahvusvahelises rahasüsteemis üleilmseks osalejaks. Euro sümboli ümber paigutatud kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (EKP torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadusele ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ paiknevad EKP torni kujutise all. Emiteerivate riikide nimed riigikeeles on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Eurot ei loodud alles 2002. aastal. Juba 1. jaanuaril 1999 algas Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmas etapp. Osalenud riikide rahvusvaluutade vahetuskursid fikseeriti pöördumatult ning rahapoliitika läks Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevusse. Esialgu eksisteeris euro siiski peamiselt arveldusrahana, näiteks ülekannete, kontode ja finantsturgudel kauplemise jaoks.
Euro pangatähed ja mündid jõudsid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes liikmesriigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai paljudes kohtades veel kasutada seniseid maksevahendeid; seejärel kaotasid sellised valuutad nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Hispaania peseeta seadusliku maksevahendi staatuse. Elanikkonna, kaubanduse ja pankade jaoks nõudis sularahale üleminek suurte koguste uute müntide ja pangatähtede jaotamist ning hindade, kassade ja automaatide kohandamist.
Ühisraha sai alguse Euroopa integratsiooniprotsessist ning Maastrichti lepingus kokku lepitud majandus- ja rahaliidust. Osalemiseks pidid riigid täitma muu hulgas hinnastabiilsuse, riigivõla ja vahetuskurssidega seotud nõudeid. Euroopa Keskpank oli asutatud juba 1998. aastal. Koos riikide keskpankadega määrab see euroala rahapoliitika.
Jubilee ajal kuulus euroalasse 17 ELi riiki. Emissioon langes ühtlasi Euroopa riigivõlakriisi perioodi, mil vaieldi eelarvejärelevalve, finantsabi ja rahaliidu institutsionaalse korralduse üle. Seetõttu möödus euro sularaha kümnes aastapäev poliitiliselt pingelises õhkkonnas.
Ühine mündiprojekt tugines euromüntide eripärale: neil on ühtne Euroopa külg ja mündid emiteeriva riigi vastutusalasse kuuluv rahvuslik külg. Juubeliemissiooni jaoks kujundati rahvuslik külg erandkorras ühiselt. Kavand valiti konkursi tulemusel; viie eelvalitud ettepaneku vahel otsustasid euroala kodanikud ja elanikud veebihääletusel. Nii pidi sündmuse riikideülene iseloom kajastuma ka valikumenetluses.
Euro pangatähed ja mündid jõudsid 1. jaanuaril 2002 käibele kaheteistkümnes liikmesriigis. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai paljudes kohtades veel kasutada seniseid maksevahendeid; seejärel kaotasid sellised valuutad nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Hispaania peseeta seadusliku maksevahendi staatuse. Elanikkonna, kaubanduse ja pankade jaoks nõudis sularahale üleminek suurte koguste uute müntide ja pangatähtede jaotamist ning hindade, kassade ja automaatide kohandamist.
Ühisraha sai alguse Euroopa integratsiooniprotsessist ning Maastrichti lepingus kokku lepitud majandus- ja rahaliidust. Osalemiseks pidid riigid täitma muu hulgas hinnastabiilsuse, riigivõla ja vahetuskurssidega seotud nõudeid. Euroopa Keskpank oli asutatud juba 1998. aastal. Koos riikide keskpankadega määrab see euroala rahapoliitika.
Jubilee ajal kuulus euroalasse 17 ELi riiki. Emissioon langes ühtlasi Euroopa riigivõlakriisi perioodi, mil vaieldi eelarvejärelevalve, finantsabi ja rahaliidu institutsionaalse korralduse üle. Seetõttu möödus euro sularaha kümnes aastapäev poliitiliselt pingelises õhkkonnas.
Ühine mündiprojekt tugines euromüntide eripärale: neil on ühtne Euroopa külg ja mündid emiteeriva riigi vastutusalasse kuuluv rahvuslik külg. Juubeliemissiooni jaoks kujundati rahvuslik külg erandkorras ühiselt. Kavand valiti konkursi tulemusel; viie eelvalitud ettepaneku vahel otsustasid euroala kodanikud ja elanikud veebihääletusel. Nii pidi sündmuse riikideülene iseloom kajastuma ka valikumenetluses.