Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 105 2012
Blister
UNC/BU
Briljantse kvaliteediga blister
Belgia · 10 aastat euro sularaha
Tiraaž6 000
Väljalaskehind10,00 €
Väljalaskekuupäev30. jaan 2012
PakendBlister
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind12,00 €
Väljalaske puhul
Ühisväljaanne meenutab euro kasutuselevõtu kümnendat aastapäeva. Helmut Andexlingeri kujundatud motiivi keskmes on euro sümbol, mida ümbritsevad inimesi, finantsmaailma, kaubandust, tööstust, energeetikat ning teadus- ja arendustegevust tähistavad sümbolid, sealhulgas EKP torn, laevad, tehased ja tuulikud. Aastaarvud 2002–2012 viitavad juubelile; Luksemburgi väljaandel ilmub kallutusefektina lisaks suurhertsogi portree.
Motiiv
Mündi sisemuses olev eurosümbol näitab, et euro on muutunud Euroopas ja kogu maailmas erakordselt oluliseks teguriks ning arenenud viimase kümne aasta jooksul rahvusvahelise rahasüsteemi ülemaailmseks osaliseks. Eurosümboli ümber paiknevad kujunduselemendid sümboliseerivad euro tähtsust inimestele, finantsmaailmale (EKP torn), kaubandusele (laevad), tööstusele (tehased), energiasektorile ning teadus- ja arendustegevusele (tuulegeneraatorid). Kunstniku initsiaalid „AH“ paiknevad EKP torni kujutise all. Väljalaskjariikide nimed riigikeeles on motiivi kohal keskel, aastaarvud 2002-2012 on vermitud selle alla.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Euro tekkis Euroopa majandus- ja rahaliidu raames, mille õiguslikud alused sätestati Maastrichti lepingus. Osalemise eelduseks olid muu hulgas nõuded hinnastabiilsusele, riigivõlale, eelarvepuudujäägile ja intressimääradele. Juba 1. jaanuaril 1999 võeti euro üheteistkümnes liikmesriigis kasutusele arveldusrahana. Seniste vääringute vahetuskursid fikseeriti pöördumatult; edaspidi sai ülekandeid, finantstehinguid ja riiklikke arveldusi teha eurodes. Kreeka ühines rahaliiduga 2001. aastal.
2012. aasta aastapäev tähistas hilisemat sammu igapäevaellu: alates 1. jaanuarist 2002 olid käibel europangatähed ja -mündid. Toona asendasid need kaheteistkümnes riigis riiklikud maksevahendid, nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Austria šilling. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai vanu ja uusi maksevahendeid osaliselt paralleelselt kasutada. Üleminek puudutas sularahavarusid, hindu, kassa- ja arveldussüsteeme ning sularahaautomaate.
Ühisraha ühendab tsentraalselt korraldatud rahapoliitika riiklike elementidega. Rahapoliitika üle otsustab Eurosüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad. Pangatähtedel on ühtne kujundus, müntidel aga ühine Euroopa külg ja riigipõhine külg. Vaatamata riigipõhisele kujundusele kehtivad need kogu rahaliidu territooriumil.
2012. aastaks oli euroala mitme ühinemise tulemusel kasvanud 17 riigini. Aastapäev langes samal ajal Euroopa riigivõlakriisi perioodi, mil vaieldi finantsabi, eelarvekontrolli ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse üle. Seetõttu ei meenutanud see emissioon üksnes sularahale üleminekut, vaid ka ühist poliitilist ja majanduslikku projekti.
Mündikujunduse valimiseks korraldati kogu Euroopas kujunduskonkurss. Asjatundjate žürii valis välja viis kavandit; seejärel otsustati avalikul veebihääletusel. Ühtne kujutis muidu riikide vastutusalas olevatel mündikülgedel pidi muutma aastapäeva piiriülese iseloomu nähtavaks.
2012. aasta aastapäev tähistas hilisemat sammu igapäevaellu: alates 1. jaanuarist 2002 olid käibel europangatähed ja -mündid. Toona asendasid need kaheteistkümnes riigis riiklikud maksevahendid, nagu Saksa mark, Prantsuse frank, Itaalia liir ja Austria šilling. Lühikese üleminekuperioodi jooksul sai vanu ja uusi maksevahendeid osaliselt paralleelselt kasutada. Üleminek puudutas sularahavarusid, hindu, kassa- ja arveldussüsteeme ning sularahaautomaate.
Ühisraha ühendab tsentraalselt korraldatud rahapoliitika riiklike elementidega. Rahapoliitika üle otsustab Eurosüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad. Pangatähtedel on ühtne kujundus, müntidel aga ühine Euroopa külg ja riigipõhine külg. Vaatamata riigipõhisele kujundusele kehtivad need kogu rahaliidu territooriumil.
2012. aastaks oli euroala mitme ühinemise tulemusel kasvanud 17 riigini. Aastapäev langes samal ajal Euroopa riigivõlakriisi perioodi, mil vaieldi finantsabi, eelarvekontrolli ja rahaliidu institutsionaalse ülesehituse üle. Seetõttu ei meenutanud see emissioon üksnes sularahale üleminekut, vaid ka ühist poliitilist ja majanduslikku projekti.
Mündikujunduse valimiseks korraldati kogu Euroopas kujunduskonkurss. Asjatundjate žürii valis välja viis kavandit; seejärel otsustati avalikul veebihääletusel. Ühtne kujutis muidu riikide vastutusalas olevatel mündikülgedel pidi muutma aastapäeva piiriülese iseloomu nähtavaks.