KMK BU

Prantsuskeelne tiitel „lieutenant-représentant“ tähistab Luksemburgis riigipea asetäitjat. Ametis olev suurhertsog võib teha ülesandeks troonipärijal täita osa oma põhiseaduslikest ülesannetest. See ametisse nimetamine ei tähenda ei troonist loobumist ega ennetähtaegset troonivahetust. Pigem võimaldab see ametikohustuste järkjärgulist üleandmist ning annab tulevasele riigipeale võimaluse täita riiklikke kohustusi juba enne troonile asumist.

Charlotte oli alates 1919. aastast suurhertsoginna. Ta sai troonile pärast oma vanema õe Marie-Adelaide’i troonist loobumist. Samal aastal toimunud rahvahääletusel pooldas enamik Luksemburgi elanikest monarhia säilitamist. Teise maailmasõja ajal, mil Saksamaa okupeeris Luksemburgi, läksid Charlotte, tema perekond ja valitsus eksiili. Sealt pöördus ta muu hulgas raadioesinemiste kaudu elanike poole. Pärast sõja lõppu naasis ta Luksemburgi. Tema valitsemisaeg lõppes 1964. aastal tema troonist loobumisega.

Charlotte’i vanim poeg Jean oli Teise maailmasõja ajal Briti väeüksuse Irish Guards sõdur. Pärast naasmist võttis ta üha enam üle avalikke ja riiklikke ülesandeid. Kolm aastat pärast asetäitjana tegutsemise algust sai ta oma ema järel suurhertsogiks. Ta jäi ametisse kuni 2000. aastani ning loobus seejärel troonist oma vanima poja Henri kasuks.

Valitud aastapäev viitab seega korraldatud dünastilisele ja põhiseaduslikule üleminekule. Samal ajal seob see Luksemburgi valitsejasoo kolm järjestikust põlvkonda. Hiljem valmistati troonivahetust samalaadsel viisil taas ette: Jean nimetas enne enda troonist loobumist samuti Henri „lieutenant-représentant’iks“. Seetõttu sobis see sündmus lisaks isiklikule perekondlikule tähtpäevale kujutama ka Luksemburgi monarhia institutsionaalset järjepidevust.