Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
БългарскиTagakülg
2€veel pilti pole veelEsikülg
2€veel pilti pole veelVeel peamündi pilte
VatikanII · Rahvusvaheline astronoomia-aasta
Väljalaskekuupäev18. nov 2009
Kogutiraaž106 084
ELi maksimum106 084
Väljaanded3
Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi
Pealdis a olev tekstR / 2009 / ANNO INTERNAZIONALE DELL’ASTRONOMIA / CITTÁ DEL VATICANO
DisainerOrietta Rossi (Maria Carmela Colaneri)
RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud rahvusvahelisele astronoomia-aastale. Motiivil on kujutatud tähtede ja planeetide sünni allegooriat ning mitut astronoomilist instrumenti, mida ümbritsevad kirjed „ANNO INTERNAZIONALE DELL’ASTRONOMIA“ ja „CITTÁ DEL VATICANO“.
Motiiv
Mündi siseosa kujutab tähtede ja planeetide sünni allegooriat ning mitut astronoomilist instrumenti. Rahapaja tunnus „R“ on vermitud alumisse vasakpoolsesse sektorisse. Kahe alumise sektori all keskel on aastaarv „2009“. Allegooriat ümbritseb ringjoon, millel on tekstid „ANNO INTERNAZIONALE DELL’ASTRONOMIA“ (vasakule nihutatud poolringis) ja „CITTÁ DEL VATICANO“ (üleval paremal). Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Rahvusvahelise astronoomia-aasta kuulutasid välja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni ja UNESCO algatusel. Selle lähtekohaks oli Galileo Galilei neli sada aastat varem alanud teleskoopiline taevavaatlus. Galileo ehitas 1609. aastal endale teleskoobid ja suunas need taevasse. Tema vaatlused näitasid muu hulgas Kuu kõrgendikke ja süvendeid, arvukalt varem nähtamatuid tähti ning mitut Jupiteri kuud. Nii sai selgeks, et kõik taevakehad ei tiirle ümber Maa. Tulemused aitasid kaasa heliotsentrilise maailmapildi kehtestamisele.
Samasse ajaloolisse konteksti kuulub Johannes Kepleri 1609. aastal avaldatud teos „Astronomia nova“. Selles kirjeldas Kepler planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel ja sõnastas kaks hiljem tema järgi nimetatud seadust. Teleskoobivaatlus ja matemaatiline kirjeldus muutsid üheskoos varauusaegset astronoomiat.
Teemaaasta eesmärk oli vahendada astronoomiaalaseid teadmisi, laiendada juurdepääsu taevavaatlustele ning edendada rahvusvahelist koostööd teaduses ja hariduses. Arvukates riikides toimusid üritused, näitused ja vaatlusprogrammid. Ajaloolise tagasivaate kõrval olid keskmes tänapäevased teemad, nagu tähtede ja planeedisüsteemide areng ning Maa asend universumis.
Vatikani selle sündmuse valik on seotud ka tema enda astronoomiatraditsiooniga. Paavst Gregor XIII kalendrireformi jaoks, mille tulemusena võeti 1582. aastal kasutusele gregoriaanlik kalender, olid vajalikud täpsed astronoomilised arvutused. Paavst Leo XIII asutas 1891. aastal Vatikani observatooriumi selle tänapäevases institutsionaalses vormis. Selle eesmärk oli võimaldada iseseisvat teaduslikku uurimistööd ning samal ajal näidata, et loodusteaduslikke teadmisi ja katoliku usku ei pea põhimõtteliselt vastandlikeks pidama. Rooma suureneva valgusreostuse tõttu viidi observatoorium hiljem üle Castel Gandolfosse; lisaks teeb see koostööd Arizonas asuva uurimisasutusega. Selles tausts andis teemaaasta Vatikanile otsese seose teadusasutusega, mida ta alaliselt toetab.
Samasse ajaloolisse konteksti kuulub Johannes Kepleri 1609. aastal avaldatud teos „Astronomia nova“. Selles kirjeldas Kepler planeetide liikumist elliptilistel orbiitidel ja sõnastas kaks hiljem tema järgi nimetatud seadust. Teleskoobivaatlus ja matemaatiline kirjeldus muutsid üheskoos varauusaegset astronoomiat.
Teemaaasta eesmärk oli vahendada astronoomiaalaseid teadmisi, laiendada juurdepääsu taevavaatlustele ning edendada rahvusvahelist koostööd teaduses ja hariduses. Arvukates riikides toimusid üritused, näitused ja vaatlusprogrammid. Ajaloolise tagasivaate kõrval olid keskmes tänapäevased teemad, nagu tähtede ja planeedisüsteemide areng ning Maa asend universumis.
Vatikani selle sündmuse valik on seotud ka tema enda astronoomiatraditsiooniga. Paavst Gregor XIII kalendrireformi jaoks, mille tulemusena võeti 1582. aastal kasutusele gregoriaanlik kalender, olid vajalikud täpsed astronoomilised arvutused. Paavst Leo XIII asutas 1891. aastal Vatikani observatooriumi selle tänapäevases institutsionaalses vormis. Selle eesmärk oli võimaldada iseseisvat teaduslikku uurimistööd ning samal ajal näidata, et loodusteaduslikke teadmisi ja katoliku usku ei pea põhimõtteliselt vastandlikeks pidama. Rooma suureneva valgusreostuse tõttu viidi observatoorium hiljem üle Castel Gandolfosse; lisaks teeb see koostööd Arizonas asuva uurimisasutusega. Selles tausts andis teemaaasta Vatikanile otsese seose teadusasutusega, mida ta alaliselt toetab.
eBay hinnanalüüs
Selle väljalaske kohta on tegelikel eBay müükidel põhinev hinnalugu – mediaan, hinnavahemik ja müükide arv.
Vaata hinnaanalüüsiBriljantse kvaliteediga blister Üksikleht
- Pakend
- Blister
- Tiraaž
- 85 000
- Turuhind
- 69,00 €
- Äärekiri
- 2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi
Tiraaž väljalaskevormi järgi
käibevärske/BU
91 084
2 väljaannet
Numismaatiline ümbrik
15 000
Veel väljaanded
2
Numismaatiline ümbrikUNC/BU
Numismaatiline ümbrik
- Tiraaž
- 15 000
- Turuhind
- 64,90 €
- Pakend
- Numismaatiline ümbrik
Väljalaskekuupäev
218. nov 2009 · Vatikan – Intern. Jahr der Astronomie
2 Euro Stgl./BU
18. nov 2009 · Vatikan – Intern. Jahr der Astronomie
Blister BU
Tiraažid
Vatikan
106 084Ringlus: 6 084
Briljantse kvaliteediga blister: 85 000
Numismaatiline ümbrik: 15 000
Ametlikud väljalaskehinnad
2009 · Briljantse kvaliteediga blister: 14,00 €
2009 · Numismaatiline ümbrik: 45,00 €
Täiendav teave
Entgegen älteren anderslautenden Infos sollen von dieser Münze doch nicht einige Exemplare in Normalprägung für den Zahlungsverkehr an Vatikan-Mitarbeiter ausgegeben worden sein, sondern alle Münzen in der Blisterverpackung erschienen sein.