2 eurot briljantlõige/BU

17. novembril on Tšehhi ja Slovaki mälukultuuris kahekordne ajalooline tähendus. 1939. aastal reageeris Saksa okupatsioonivõim üliõpilaste protestidele Böömimaa ja Määrimaa protektoraadis Tšehhi kõrgkoolide sulgemisega. Üheksa üliõpilast ja kõrgkoolitöötajat hukati ning rohkem kui tuhat üliõpilast saadeti vägivaldselt Sachsenhauseni koonduslaagrisse. Eksiilis kuulutati 17. november seejärel rahvusvaheliseks üliõpilaspäevaks. Sellele eelloole tugines 1989. aastal ametlikult lubatud üliõpilasdemonstratsioon Prahas.

Algul mälestusüritusena kavandatud rongkäik kujunes protestiks Tšehhoslovakkia kommunistliku võimu vastu. Julgeolekujõud ajasid kogunemise Praha kesklinnas vägivaldselt laiali. See tegevus tõi kaasa uued demonstratsioonid, streigid ja poliitilised ühendused. Prahas tekkis kirjaniku ja dissidendi Václav Haveli ümber Bürgerforum. Bratislavas kujunes iseseisev Slovaki opositsiooniliikumine „Öffentlichkeit gegen Gewalt“. Protestidega ühinesid ka teatrid, ülikoolid ja töötajaskonnad.

Avaliku surve all kaotas Kommunistlik Partei mõne nädala jooksul põhiseadusega tagatud juhtrolli. Moodustati valitsus, milles osales senine opositsioon. Detsembri lõpus valis föderaalassamblee Václav Haveli riigipresidendiks; 1968. aasta Prager Frühlingi keskne tegelane Alexander Dubček sai parlamendi esimeheks. 1990. aasta juunis toimusid esimest korda aastakümnete jooksul vabad parlamendivalimised.

Slovakkia jaoks viitab see mälestuspäev seega toonase ühise Tšehhoslovakkia riigi demokraatlikule ümberkorraldamisele ning samal ajal Slovaki kodanikuliikumise tegevusele. Pärast Tšehhoslovakkia rahumeelset jagunemist 1993. aastal jäi see pärand mõlema järglasriigi poliitilise mälu osaks. Emissioon langes ka aastasse, mil Slovakkia võttis kasutusele euro; nii sai aastapäeva kujutada uuel Slovakkia käibemündil.