Horvaatia · Vukovar (sari: Horvaatia linnad)

Vukovar asub Doonau ääres Horvaatia idaosas ning oli kuni Jugoslaavia lagunemiseni piirkonna majanduslik ja kultuuriline keskus. Linnas elas eri rahvusrühmade ja usukogukondade liikmeid. Selle asukoht Doonau ääres ja tööstus kujundasid Vukovari arengut niisama palju kui ajalooline side Kesk-Euroopaga.

Horvaatia sõjas sai Vukovarist 1991. aastal kuude kaupa kestnud piiramise sündmuspaik. Jugoslawische Volksarmee ja Serbia paramilitaarsed üksused ründasid linna ning hävitasid selle suures osas. Pärast linna vallutamist 1991. aasta novembris järgnesid elanike väljasaatmised, vangide väärkohtlemine ja tapmised. Eriti tuntud on Ovčara põllumajandusmõisas toime pandud kuritegu, mille käigus mõrvati arvukalt Vukovari haiglast ära viidud vange. Juhtumit käsitleti hiljem Endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelises kriminaaltribunalis.

Üks linna sümboleid on Vukovari veetorn. Lahingute ajal tabasid seda korduvalt mürsud, kuid see jäi püsti ning sai seetõttu linna hävingu ja püsimajäämise nähtavaks märgiks. Tänapäeval on torn ühtlasi mälestuspaik. Selle kahjustatud välispind on suures osas säilitatud; kuuliaugud viitavad 1991. aasta sündmustele, vaateplatvorm ja mälestuspaik aga meenutavad ohvreid ja kaitsjaid.

Seetõttu ei seostu Vukovari valimine linnade sarja mündile üksnes linnapildiga. See viitab paigale, kus iseseisva Horvaatia ajalugu seostub eriti selgelt sõjamälestusega. Väljalase paigutab Vukovari ka ajalooliselt ja kultuuriliselt kujunenud Horvaatia linnade ritta. Kui mündimotiivil on kujutatud veetorni, sümboliseerib see ehitis nii linna kui ka selle keskset rolli Horvaatia mälukultuuris.