VatikanII · Michelangelo 550. sünniaastapäev

Väljalaskekuupäev12. märts 2026

Kogutiraaž79 000

ELi maksimum80 000

Väljaanded2

Äärekiri2 ★ × 6, vaheldumisi püsti/tagurpidi

Pealdis a olev tekstmichelagniolo / R / D. LONGO / CITTA’ DEL VATICANO / 1475 / 2025

DisainerDaniela Longo

RahapajaInstituto Poligrafico e Zecca Dello Stato, Roma

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga tähistatakse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Motiivil on tema kavandatud Püha Peetruse basiilika kuppel, mille kallal ta töötas kuni oma surmani 1564. aastal, ning lõik tema liigendatud ja freskodega kaunistatud Sixtuse kabeli võlvist. Kujutist täiendavad Michelangelo käsitsi kirjutatud allkiri „michelagniolo“ ning aastaarvud „1475“ ja „2025“.

Motiiv

Mündimotiivil on Michelangelo kavandatud Petersdomi kuppel, mille juures ta töötas kuni oma surmani 1564. aastal. Selle all on kujutatud lõik Sixtinische Kapelle võlvist, mille Michelangelo osadeks jaotas ning mille fresko eest ta vastutas. Vasakul on näha Michelangelo käsitsi kirjutatud allkiri „michelagniolo“, täht „R“ kui Roma mündi tunnus ning mündikujundaja Daniela Longo nimi „D. LONGO“. Väljaandjariigi tähis „CITTA’ DEL VATICANO“ paikneb kupli kohal kaarena. Selle all on Michelangelo sünniaasta „1475“ ja väljaandmisaasta „2025“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Michelangelo Buonarroti oli Itaalia renessansi skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Ta pärines Toscanas asuvast Capresest ning sai hariduse Firenzes, algul maalikunstnik Domenico Ghirlandaio töökojas. Seejärel puutus ta kokku Medici ringkonnaga, kus uuris antiikskulptuure. Eelkõige määratles ta end skulptorina. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad „Pietà“ Püha Peetruse basiilikas ja Firenze jaoks loodud „David“.

Mitu paavsti tellis Michelangelolt Roomas ulatuslikke töid. Paavst Julius II tegi talle ülesandeks Sixtinische Kapelle lae maalimise. Pildiprogramm käsitleb 1. Moosese raamatu lugusid, sealhulgas Aadama loomist, ning seob need prohvetite, sibüllide ja teiste tegelastega. Aastakümneid hiljem lõi Michelangelo sama kabeli altariseinale „Jüngste Gericht“. Kabelit kasutatakse lisaks jumalateenistustele ka konklaaviks, kus kardinalid valivad paavsti.

Petersdom rajati uusehitisena varakristliku basiilika kohale, apostel Peetruse pärimuse kohase haua peale. Selle kavandamisel osalesid järjest mitu arhitekti, nende hulgas Donato Bramante ja Raffael. Paavst Paul III ajal võttis Michelangelo enda kanda ehituse juhtimise ning korrastas varem korduvalt muudetud kavandid. Ta tugevdas keskse suunitlusega põhiplaani ja kavandas massiivse tambuuri hiljem valminud kupli aluseks. Pärast tema surma jätkasid ehitusprojekti Giacomo della Porta ja Domenico Fontana.

Vatikani Linnriigi valitud juubeli põhjuseks on see tihe seos paavstliku kunsti- ja ehituslooga. Michelangelo teosed kujundavad kaht Vatikani keskset paika: Sixtinische Kapelle kui paavstliku liturgia ja paavsti valimise paik ning Petersdom kui apostel Peetruse haual asuv peakirik. Mündi kujund ühendab seega maalikunsti ja arhitektuuri, aga ka renessansikunsti, paavstliku metseenluse ning Vatikani institutsionaalse ajaloo.