Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 576 2025
Coincard
UNC/BU
Coincard
Prantsusmaa · Notre Dame
Tiraaž15 000
Väljalaskehind12,00 €
Väljalaskekuupäev28. okt 2025
PakendCoincard
Äärekiri2 ★ ★ × 6, vaheldumisi püst- ja tagurpidi
Turuhind39,90 €
Väljalaske puhul
Münt tunnustab Notre-Dame de Paris’d ning selle taastamist sadade käsitööliste poolt ja taasavamist 2024. aasta detsembris. Motiivil on kujutatud katedraali fassaadi esiväljaku vaatenurgast; ristumistorni taga on kujutatud roosakent. Lisaks on kujutatud pealdisi „2025“, „RF“ ja „NOTRE-DAME DE PARIS“ ning Monnaie de Paris’ ja peakgraveerija mündimärke.
Motiiv
Monnaie de Paris avaldab austust Notre-Dame’ile, Pariisi kuulsale katedraalile, mille taastamine tõi kokku sadu käsitöölisi ning mille taasavamistseremoonia 2024. aasta detsembris ühendas miljoneid inimesi.
Mündi kujunduse keskmes on Notre-Dame de Paris’ fassaad, mida on kujutatud eestvaates esise väljakult. Ristlöövi torni taustal on kujutatud roosakent. Vasakul on aastaarv „2025“, tähis „RF“ ning Monnaie de Paris’ rahapaja tunnus. Paremal on nimi „NOTRE-DAME DE PARIS“ ja peagraveerija tunnus.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi kujunduse keskmes on Notre-Dame de Paris’ fassaad, mida on kujutatud eestvaates esise väljakult. Ristlöövi torni taustal on kujutatud roosakent. Vasakul on aastaarv „2025“, tähis „RF“ ning Monnaie de Paris’ rahapaja tunnus. Paremal on nimi „NOTRE-DAME DE PARIS“ ja peagraveerija tunnus.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Notre-Dame asub Île de la Citél, Pariisi ajaloolises keskuses, ning on Pariisi peapiiskopkonna katedraal. Selle ehitamist alustati 12. sajandil piiskop Maurice de Sully ajal ning hilisemate muudatustega kestis see 14. sajandini. Hoone illustreerib gooti arhitektuuri arengut muu hulgas ristroidvõlvide, tugikaarte ja suurte aknapindade kaudu. See kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva paiga „Pariis, Seine'i kaldad“ koosseisu.
Katedraal on korduvalt olnud usuliste ja riiklike tseremooniate toimumispaik. 1804. aastal kroonis Napoleon Bonaparte end seal paavst Pius VII juuresolekul prantslaste keisriks. Pärast Prantsuse revolutsiooni oli hoone halvas seisukorras. Victor Hugo 1831. aastal ilmunud romaan „Notre-Dame de Paris“ juhtis taas avalikkuse tähelepanu katedraalile. Alates 1844. aastast järgnes ulatuslik restaureerimine Jean-Baptiste Lassus' ja Eugène Viollet-le-Duc'i juhtimisel. Selle käigus rajati ka 19. sajandile iseloomulik puidust ja pliiga kaetud ristlöövi torn.
15. aprillil 2019 puhkes käimasolevate renoveerimistööde ajal katusealal tulekahju. Ristlöövi torn varises kokku, suur osa keskaegsest katuse kandekonstruktsioonist hävis ning mitu võlvivälja sai kahjustada. Läänetornid, suur osa sisustusest ja põhikonstruktsioon säilisid. Tulekahju täpset põhjust ei tuvastatud lõplikult; uurimine ei andnud viiteid tahtlikule teole.
Taastamisel ühendati ajaloolised ehitustehnikad nüüdisaegse kavandamise ja turvameetmetega. Puusepad rekonstrueerisid katuse kandekonstruktsiooni ja torni tammepuidust, samal ajal kui kiviraidurid, tellingupaigaldajad, restauraatorid, katuseehitajad ja teiste erialade esindajad tegelesid müüritise, kunstiteoste ja pliikatustega. Ettevõtmist rahastati peamiselt annetustega Prantsusmaalt ja teistest riikidest.
Mündi väljaandmine ei seostu seega üksnes ühe hoonega, vaid ka selle rolliga Prantsusmaa ajaloos ning tulekahjujärgse ühiselt korraldatud taastamisega. Väljaandmise aeg järgneb vahetult taastamise keskse etapi lõpetamisele.
Katedraal on korduvalt olnud usuliste ja riiklike tseremooniate toimumispaik. 1804. aastal kroonis Napoleon Bonaparte end seal paavst Pius VII juuresolekul prantslaste keisriks. Pärast Prantsuse revolutsiooni oli hoone halvas seisukorras. Victor Hugo 1831. aastal ilmunud romaan „Notre-Dame de Paris“ juhtis taas avalikkuse tähelepanu katedraalile. Alates 1844. aastast järgnes ulatuslik restaureerimine Jean-Baptiste Lassus' ja Eugène Viollet-le-Duc'i juhtimisel. Selle käigus rajati ka 19. sajandile iseloomulik puidust ja pliiga kaetud ristlöövi torn.
15. aprillil 2019 puhkes käimasolevate renoveerimistööde ajal katusealal tulekahju. Ristlöövi torn varises kokku, suur osa keskaegsest katuse kandekonstruktsioonist hävis ning mitu võlvivälja sai kahjustada. Läänetornid, suur osa sisustusest ja põhikonstruktsioon säilisid. Tulekahju täpset põhjust ei tuvastatud lõplikult; uurimine ei andnud viiteid tahtlikule teole.
Taastamisel ühendati ajaloolised ehitustehnikad nüüdisaegse kavandamise ja turvameetmetega. Puusepad rekonstrueerisid katuse kandekonstruktsiooni ja torni tammepuidust, samal ajal kui kiviraidurid, tellingupaigaldajad, restauraatorid, katuseehitajad ja teiste erialade esindajad tegelesid müüritise, kunstiteoste ja pliikatustega. Ettevõtmist rahastati peamiselt annetustega Prantsusmaalt ja teistest riikidest.
Mündi väljaandmine ei seostu seega üksnes ühe hoonega, vaid ka selle rolliga Prantsusmaa ajaloos ning tulekahjujärgse ühiselt korraldatud taastamisega. Väljaandmise aeg järgneb vahetult taastamise keskse etapi lõpetamisele.