Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Majandus- ja rahaliit kujunes Euroopa majandus- ja rahapoliitikast mitmes etapis. Poliitilise ja õigusliku raamistiku sai see Maastrichti lepinguga. Muu hulgas sätestas leping ühises vääringus osalemise tingimused. Nende hulka kuulusid nõuded hinnastabiilsusele, riigi rahandusele, pikaajalistele intressimääradele ja vahetuskursi stabiilsusele. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei osalenud rahaliidus.

Kolmanda etapi alguses fikseeriti osalenud riikide vääringute vahetuskursid pöördumatult. Eurot kasutati algul arveldusrahana, näiteks ülekannete, finantsturgude ja riigi raamatupidamise jaoks. Pangatähed ja mündid lasti käibele alles 2002. aastal. Selle üleminekuperioodi jooksul säilisid senised rahaühikud õiguslikult euro alamühikutena. Ühine rahapoliitika anti Euroopa Keskpangast ja riikide keskpankadest koosneva eurosüsteemi ülesandeks. Euroopa Keskpanga esmane eesmärk on hinnastabiilsuse tagamine.

Esialgu kuulus euroalasse üksteist riiki. Kreeka liitus enne sularaha kasutuselevõttu; hiljem järgnesid teised riigid. Mälestusmündi väljaandmise aastal võttis euro kasutusele ka Slovakkia, mistõttu osales ühises väljaandes kuusteist riiki. Rahaliit ei olnud seega üksnes rahapoliitiline projekt, vaid ka Euroopa siseturu majandusliku lõimumise osa. See kõrvaldas osalevate riikide vahelised vahetuskursiriskid, kuid nõudis samal ajal nende majandus- ja eelarvepoliitika tihedamat kooskõlastamist.

Sündmus sobis ühiseks väljaandeks, sest see puudutas vahetult kõiki euroala riike ega olnud seotud ühe riigi ajalooga. Kavandi üle otsustati avalikul veebihääletusel. Valitud kunstnik töötas skulptorina Kreeka keskpanga mündikojas. Pärast 2007. aasta Rooma lepingute aastapäevale pühendatud ühist väljaannet oli see euroala riikide teine ühine 2-eurone mälestusmünt.