CC 569 2025
Coincard
UNC/BU
Coincard – ingliskeelne väljaanne
Soome · Soome–Rootsi kergejõustikumatši 100. aastapäev
Tiraaž62 500
Väljalaskehind12,00 €
Väljalaskekuupäev12. aug 2025
PakendCoincard
ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead
Turuhind11,90 €
Allika tiraažiandmed: 2 x 62.500
Väljalaske puhul
Mälestusmündiga tähistatakse Finnkampen’i, Soome-Rootsi kergejõustikuvõistluste kasutuselevõtu 100. aastapäeva ning Soome sporditraditsiooni ja võistluse kogukonnavaimu. Motiivil on kujutatud kaks jooksuliikumises olevat jalga kõverjoonte taustal, mis sümboliseerivad jooksurada; lisaks on näha aasta „2025“, mündimärk ja märge „FI“.
Motiiv
Mündil on kujutatud jooksuliikumises olevaid kahte jalga, nende ees on jooksurada sümboliseerivad kõverjooned. Tähistatakse Soome-Rootsi kergejõustikuvõistluste sisseviimise 100. aastapäeva, Soome sporditraditsiooni ning võistluse ühtekuuluvusvaimu. Ülaosas on horisontaalselt näha aasta „2025“. Mündimärk asub motiivi keskosa vasakul ja tähis „FI“ paremal. Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Finnkampen kannab soome keeles enamasti nime *Suomi–Ruotsi-maaottelu*, rootsi keeles *Sverigekampen*. Tegemist on maavõistlusega, kus Soome ja Rootsi koondised võistlevad jooksu-, hüppe- ja heitealadel. Erinevalt meistrivõistlustest ei loeta ainult võite või rekordeid: üksikute sportlaste saavutatud kohad arvestatakse punktideks ning liidetakse võistkonna tulemuseks. Seetõttu võivad ka teine ja kolmas koht otsustada üldvõidu.
Esimene võistlus toimus 1925. aastal Helsingis. Selle sünd langes aega, mil kergejõustik pälvis mõlemas riigis suurt avalikku tähelepanu. Soome pikamaajooksjad, nagu Paavo Nurmi, saavutasid 1920. aastate olümpiamängudel arvukalt võite. Samal ajal pakkus sport alles 1917. aastal iseseisvunud Soomele võimaluse esineda rahvusvaheliselt iseseisva riigina.
Suhtel Rootsiaga on lisaks eriline ajalooline taust. Soome kuulus kuni 1809. aastani Rootsi kuningriiki; rootsi keel on tänapäevani soome keele kõrval üks Soome kahest riigikeelest. Seetõttu seovad mõlemat riiki tihedad kultuurilised ja ühiskondlikud sidemed, kuid samal ajal ka tugev sportlik rivaalitsemine. Maavõistlus ühendab need kaks külge: rahvusliku konkurentsi regulaarselt toimuva ühise sündmuse raames.
Ajaloo jooksul programmi laiendati. Meeste võistluste kõrval tekkisid eraldi naiste- ja noortevõistlused. Toimumispaikadeks olid eelkõige Helsingi ja Stockholmi olümpiastaadionid, kusjuures üritus toimub põhimõtteliselt vaheldumisi mõlemas riigis. Finnkampen kuulub seega haruldaseks muutunud klassikaliste kergejõustiku maavõistluste hulka, mida jätkatakse vaatamata tippspordi tänapäevasele keskendumisele rahvusvahelistele meistrivõistlustele ja kommertslikele võistlussarjadele. Ümmargune aastapäev andis Soomele seetõttu põhjuse kujutada münditeemana mitte üksikut sportlikku saavutust, vaid pikaajaliselt korraldatavat kahepoolset spordisündmust.
Esimene võistlus toimus 1925. aastal Helsingis. Selle sünd langes aega, mil kergejõustik pälvis mõlemas riigis suurt avalikku tähelepanu. Soome pikamaajooksjad, nagu Paavo Nurmi, saavutasid 1920. aastate olümpiamängudel arvukalt võite. Samal ajal pakkus sport alles 1917. aastal iseseisvunud Soomele võimaluse esineda rahvusvaheliselt iseseisva riigina.
Suhtel Rootsiaga on lisaks eriline ajalooline taust. Soome kuulus kuni 1809. aastani Rootsi kuningriiki; rootsi keel on tänapäevani soome keele kõrval üks Soome kahest riigikeelest. Seetõttu seovad mõlemat riiki tihedad kultuurilised ja ühiskondlikud sidemed, kuid samal ajal ka tugev sportlik rivaalitsemine. Maavõistlus ühendab need kaks külge: rahvusliku konkurentsi regulaarselt toimuva ühise sündmuse raames.
Ajaloo jooksul programmi laiendati. Meeste võistluste kõrval tekkisid eraldi naiste- ja noortevõistlused. Toimumispaikadeks olid eelkõige Helsingi ja Stockholmi olümpiastaadionid, kusjuures üritus toimub põhimõtteliselt vaheldumisi mõlemas riigis. Finnkampen kuulub seega haruldaseks muutunud klassikaliste kergejõustiku maavõistluste hulka, mida jätkatakse vaatamata tippspordi tänapäevasele keskendumisele rahvusvahelistele meistrivõistlustele ja kommertslikele võistlussarjadele. Ümmargune aastapäev andis Soomele seetõttu põhjuse kujutada münditeemana mitte üksikut sportlikku saavutust, vaid pikaajaliselt korraldatavat kahepoolset spordisündmust.


