Horvaatia · Horvaatia kuningriigi 1100. aastapäev ja kuningas Tomislavi kroonimine

Väljalaskekuupäev14. juuli 2025

Kogutiraaž400 000

ELi maksimum400 000

Väljaanded3

ÄärekiriO LIJEPA O DRAGA O SLATKA SLOBODO

Pealdis a olev tekstKRALJ TOMISLAV / 925 / REPUBLIKA HRVATSKA / 2025

DisainerNikola Vudrag

RahapajaCroatian Mint, Svetonedeljska cesta 2, 10 431 Sveta Nedelja

Väljalaske puhul

Mündiga austatakse Horvaatia kuningriigi 1100. aastapäeva ja kuningas Tomislavi kroonimise puhul 925. aastal. Mündil on kujutatud hobusel kuningas Tomislavit ning Horvaatia malelauda, mis on Horvaatia Vabariigi vapi osa. Kujutis põhineb skulptor Robert Franges Mihanovici 1938. aasta teosel ning selle kujundas Nikola Vudrag.

Motiiv

Mündi keskne motiiv kujutab hobusel kuningas Tomislavit. Teine motiiv on Horvaatia iseloomulik ja äratuntav embleem, Horvaatia malelaud, mis moodustab osa Horvaatia Vabariigi vapist.

Mündi siseringi ääres on lisaks järgmised kirjad: sõnad „KRALJ TOMISLAV“ (kuningas Tomislav), tema kroonimise aasta „925“, emiteeriv riik „REPUBLIKA HRVATSKA“ (Horvaatia Vabariik) ja mündi väljalaskeaasta „2025“.

Mündi rahvusliku külje kujundas skulptor Nikola Vudrag. Keskne motiiv on tema versioon skulptor Robert Franges Mihanovici 1938. aasta originaalteosest.

Mündi välimisel ringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Tomislav valitses 10. sajandi alguses Kroatienis ning teda peetakse traditsiooniliselt esimeseks horvaadi kuningaks. Tema isiku ja valitsemisaja kohta on säilinud vaid vähesed kaasaegsed teated. Paavst Johannes X. kirjas, mis on seotud Splitis toimunud kirikukoguga, nimetatakse teda „horvaatide kuningaks“. Vormilise kroonimistseremoonia kohta ei ole seevastu säilinud ühtki kaasaegset tõendit. Aasta 925 tähistab seega eelkõige tema kuningatiitli varaseimat kindlat tõendit.

Tomislavi ajal ühendati varem eraldi arenenud horvaadi võimupiirkonnad Aadria mere rannikul ja sisemaal tihedamalt. Kroatien paiknes tollal mitme poliitilise võimukeskuse vahel: bütsantsi mõju all olevate Dalmatieni rannikulinnade, Bulgaaria riigi, laieneva Ungarni ja paavstlikust maailmast mõjutatud läänekristluse vahel. Hilisemad pärimused omistavad Tomislavile sõjalisi võite ja ulatuslikku riiki; allikate vähesuse tõttu ei saa üksikasju ega täpseid piire siiski usaldusväärselt kindlaks määrata.

Splitis aastatel 925 ja 928 toimunud sinodid reguleerisid kiriklikke pädevusi Dalmatienis ja Kroatienis. Muu hulgas käsitleti Spliti peapiiskopkonna ülimuslikkust ja horvaadi alade kiriklikku kaasamist. Need sündmused näitavad, et Tomislavi valitsemine oli seotud mitte ainult territoriaalse korralduse, vaid ka kiriku organiseerimisega.

Alates 19. sajandist sai Tomislavist horvaadi ajalookäsitluse keskne tegelane. Tuntud ratsamonument Zagrebis loodi selles rahvusliku mälukultuuri kontekstis. See ei kujuta teda ajalooliselt kinnitatud portreena, vaid idealiseeritud keskaegse valitsejana. Horvaatia parlament kuulutas 2025. aasta horvaadi kuningriigi aastapäeva mälestusaastaks. Mündiväljaanne asetub seega ulatuslikumasse riiklikku mälestusprogrammi, mis viitab horvaadi riikluse varastele juurtele.