Soome · Soome riigivisiidid – diplomaatia ja välispoliitika

Väljalaskekuupäev13. mai 2025

Kogutiraaž204 000

ELi maksimum204 000

Väljaanded4

ÄärekiriSUOMI FINLAND + 3 lõvipead

Pealdis a olev tekst2025 / FI

DisainerSinikka Inkeroinen-Huhta, Ilkka Huhta

RahapajaKoninklijke Nederlandse Munt, Utrecht

Väljalaske puhul

Mälestusmündiga austatakse Soome riigivisiite ning nende tähtsust diplomaatias ja välispoliitikas. Motiivil on abstraktselt kujutatud riigivisiitide sümbolina ust, mida kujutab ümardatud ülaosaga kõrgläikega ristkülik. Selle kõrval on horisontaalsetest joontest moodustatud ribiline pind, mille kumeruse katkestab ringikujuline vorm.

Motiiv

Mündil on abstraktselt kujutatud ust kõrgläikelise ristküliku kujul ja riigivisiitide sümbolina. Ristküliku vasakus servas paiknevad vertikaalselt mündimärk, aasta 2025 ja tähis „FI“. Ristküliku ülaosa on ümardatud ja järgib mündi serva. Ristküliku all ja paremal on kujutisepind rihveldatud ning koosneb horisontaaljoontest, kusjuures ringikujuline vorm katkestab pinna ümara serva.

Mündi välisrõngal on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.

Taustateave teema kohta

Riigivisiit on kahe riigi vaheliste visiitide protokolliliselt kõrgeim vorm. See toimub asjaomase riigipea kutsel ning hõlmab tavaliselt lisaks tseremooniatele ka poliitilisi kõnelusi, kohtumisi valitsuse ja parlamendi esindajatega ning majandus-, teadus- või kultuurisuhteid käsitlevaid kohtumisi. Sellest tuleb eristada vähem formaalseid ametlikke visiite ja töövisiite.

Soomes on presidendil selles valdkonnas eriline põhiseaduslik roll. Soome välispoliitikat juhib president koostöös valitsusega. Euroopa Liidus tehtavad otsused kuuluvad seevastu peamiselt valitsuse vastutusalasse; lisaks osaleb parlament rahvusvaheliste kohustuste võtmisel. Riigivisiidid ühendavad seega presidendi esindusfunktsiooni konkreetse välispoliitilise tööga.

See tava on seotud Soome välispoliitilise arenguga alates iseseisvumisest 1917. aastal. Pärast Teist maailmasõda pidi riik korraldama oma suhted Nõukogude Liiduga ning samal ajal hoidma sidemeid Põhjamaade ja Lääne-Euroopaga. Isiklikud kohtumised kõrgeimal tasandil mängisid selles keskset rolli. Presidendid Juho Kusti Paasikivi ja Urho Kekkonen kujundasid aastakümnete jooksul poliitikat, mille eesmärk oli tagada Soome välispoliitiline tegevusruum.

Tuntud näide Soome diplomaatilisest rollist oli 1975. aastal Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverents. Sellel allkirjastatud lõppakt sisaldas kokkuleppeid julgeoleku, majanduskoostöö ja inimõiguste kohta. Sellest protsessist kujunes hiljem Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Väljalaskeaasta 2025 langeb kokku lõppakti 50. aastapäevaga, kuigi ametlikus väljaandes ei ole münti sõnaselgelt selle tähtpäevaga seostatud.

ELiga ühinemisega 1995. aastal ja NATOga liitumisega 2023. aastal muutus Soome välispoliitika institutsionaalne raamistik. Riigivisiidid jäid siiski kahepoolsete suhete vahendiks. Seetõttu ei viita münt ühele konkreetsele isikule ega kindlale visiidile, vaid diplomaatilisele tavale, mis kuulub püsivalt presidendi ametiga seotud tegevuste hulka. Ametlikus kirjelduses ei nimetata konkreetset täiendavat põhjust, miks valik langes just aastale 2025.