Deutsch
English
Français
Español
Italiano
Nederlands
Português
Slovenčina
Hrvatski
Slovenščina
Lietuvių
Eesti
Български
CC 549 2025
käibemüntide komplekt
PP
Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus
Saksamaa · Saarland – Saarschleife (sari: Bundesländer II, 3. väljaanne)
Tiraaž40 200
Väljalaskehind41,95 €
Väljalaskekuupäev16. jaan 2025
Pakendkäibemüntide komplekt
ÄärekiriEINIGKEIT UND RECHT UND FREIHEIT + Liiduvabariigi kotkas
Turuhind239,00 €
Allika tiraažiandmed: 9900 | 7800 | 7400 | 7600 | 7500
Variandid
5Saksamaa, A · A · Mündimärk A · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 9 900
Saksamaa, D · D · Mündimärk D · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 7 800
Saksamaa, F · F · Mündimärk F · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 7 400
Saksamaa, G · G · Mündimärk G · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 7 600
Saksamaa, J · J · Mündimärk J · PP · käibemüntide komplekt · Tiraaž 7 500
Väljalaske puhul
Mälestusmünt on pühendatud Saarlandi liidumaale. Motiivil on linnulennult kujutatud Saarschleife’i koos lookleva jõekäigu, metsaste kallaste ja ümbritseva maastiku künkaharjadega. Kujutise all on kiri „SAARLAND“.
Motiiv
Mündikujundus kujutab Saarschleife’i, mida on lihtsustatud kujul edasi antud lookleva jõevooluna, mis kujundab künklikku maastikku. Jõevoolu äärsed puuderühmad sümboliseerivad maalilise Saarschleife’i ümbruse metsastunud maastikku. Linnulennuvaade paigutab iseloomuliku loodusliku veetee kaugusse hääbuvate künkatippude vahele. Kujutise all on kiri „Saarland“, et mitte häirida maastiku rahu ja kergust. Tuumaosa ülemises pooles asuvad ka Frankfurdist pärit kunstniku Carsten Wolffi initsiaalid (vasakul) ning täht „X“ (paremal), mis tähistab vastava mündikoja tunnust („A“, „D“, „F“, „G“ või „J“). Alumises pooles on kiri „SAARLAND“, väljalaskjariigi Saksamaa rahvustähis „D“ ja väljalaskeaasta „2025“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa lipu kaksteist tähte.
Taustateave teema kohta
Saarland on Saksamaa väikseim pindalaline liidumaa ning asub Prantsusmaa ja Luksemburgi piiril. Selle poliitilist ajalugu on eriti kujundanud Saksa-Prantsuse suhted. Pärast Esimest maailmasõda kuulus Saari piirkond Rahvasteliidu halduse alla; majanduslikult oli see tihedalt Prantsusmaaga seotud. 1935. aasta rahvahääletusel otsustas enamus Saksamaaga taasühinemise kasuks. Pärast Teist maailmasõda sai piirkond taas eristaatuse ning majanduslikult ühendati see Prantsusmaaga. Euroopa Saarimaa statuudi lükkas rahvas 1955. aastal toimunud järjekordsel rahvahääletusel tagasi. 1. jaanuaril 1957 ühines Saarland Saksamaa Liitvabariigiga, majanduslik lõimumine järgnes 1959. aastal.
Saar saab alguse Vogeesidest ning voolab läbi Prantsusmaa ja Saarlandi, enne kui suubub Rheinland-Pfalzis Moselisse. Saarschleife asub Mettlachi juures, Besseringeni ja Orscholzi linnaosa vahel. Tegemist on sügavalt sisse lõikunud lookega: jõgi voolab ümber mäeharja peaaegu täieliku kaarena. Selline kuju tekkis jõe järkjärgulise süvenemise tulemusena ümbritsevasse kivimisse. Tuntud vaate jõekäärule pakub Orscholzi juures asuv Cloefi vaatepunkt. Kääru sisse jääval mäeharjal asub ka Montclairi loss.
Väljaanne kuulub Saksamaa mündisarja „Liidumaad II“, millega alustati 2023. aastal. See jätkab esimest liidumaade sarja ning esitleb liidumaid nende Bundesrati eesistumise järjekorras. Saarland oli eesistujaks ametiaastal 2024/2025. See selgitab väljaande ilmumist 2025. aastal.
Teise sarja jaoks valitakse ehitised või maastikud, mis on vastava liidumaaga seotud. Saarlandi puhul ei langenud valik pikka aega mõjuka mäetööstuse tunnistusele, vaid laialt tuntud maastikuvormile. Saarschleife toimib seega liidumaa geograafilise tunnusena ning viitab ühtlasi nime andnud jõele Saar.
Saar saab alguse Vogeesidest ning voolab läbi Prantsusmaa ja Saarlandi, enne kui suubub Rheinland-Pfalzis Moselisse. Saarschleife asub Mettlachi juures, Besseringeni ja Orscholzi linnaosa vahel. Tegemist on sügavalt sisse lõikunud lookega: jõgi voolab ümber mäeharja peaaegu täieliku kaarena. Selline kuju tekkis jõe järkjärgulise süvenemise tulemusena ümbritsevasse kivimisse. Tuntud vaate jõekäärule pakub Orscholzi juures asuv Cloefi vaatepunkt. Kääru sisse jääval mäeharjal asub ka Montclairi loss.
Väljaanne kuulub Saksamaa mündisarja „Liidumaad II“, millega alustati 2023. aastal. See jätkab esimest liidumaade sarja ning esitleb liidumaid nende Bundesrati eesistumise järjekorras. Saarland oli eesistujaks ametiaastal 2024/2025. See selgitab väljaande ilmumist 2025. aastal.
Teise sarja jaoks valitakse ehitised või maastikud, mis on vastava liidumaaga seotud. Saarlandi puhul ei langenud valik pikka aega mõjuka mäetööstuse tunnistusele, vaid laialt tuntud maastikuvormile. Saarschleife toimib seega liidumaa geograafilise tunnusena ning viitab ühtlasi nime andnud jõele Saar.