Andorra · Andorra ÜRO-ga ühinemise 30. aastapäev

Andorra vastuvõtmine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 28. juulil 1993 oli tihedalt seotud riigi põhiseadusliku ümberkorraldamisega. Sajandite vältel oli Andorra korraldatud kaasvürstiriigina. Riigipead olid ja on Urgelli piiskop ning Prantsusmaa riigipea. Paljud poliitilised struktuurid põhinesid pikka aega ajaloolistel tavaõigustel ja pärandatud kokkulepetel, samal ajal kui välispoliitiline tegutsemisvõime oli välja arendatud vaid piiratud ulatuses.

1993. aastal võttis elanikkond referendumil esimest korda vastu kirjaliku põhiseaduse. See kuulutas Andorra iseseisvaks, demokraatlikuks ja sotsiaalseks õigusriigiks ning sätestas parlamentaarse korra ja kaasvürstide, parlamendi ning valitsuse ülesanded. Samuti kinnitas see, et riigi suveräänsus kuulub Andorra rahvale. Sellega sai riik põhiseadusliku aluse iseseisvaks rahvusvaheliste suhete arendamiseks ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ühinemiseks.

Pärast Julgeolekunõukogu soovitust otsustas Peaassamblee Andorra ühegi vastuhääleta vastu võtta. Sellega sai vürstiriigist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 184. liige. Vastuvõtutseremoonial kasutati ka katalaani keelt. Andorra jaoks oli sellel täiendav tähendus, sest katalaani keel on riigi ametlik keel, kuid rahvusvahelistes organisatsioonides esineb see riigikeelena vaid harva.

Liikmesus võimaldas Andorral osaleda Peaassamblee töös ja ÜRO organisatsioonide tegevuses. Nende hulka kuuluvad muu hulgas rahvusvahelise õiguse, inimõiguste, säästva arengu ja rahvusvahelise koostöö küsimused. Väikeriigile pakub organisatsioon ka foorumit, kus igal liikmel on Peaassamblees põhimõtteliselt üks hääl.

Aastapäev valiti mündiväljaande teemaks, sest ühinemine tähistab Andorra üleminekut rahvusvaheliselt täielikult tunnustatud ja välispoliitiliselt iseseisvalt tegutsevaks põhiseadusriigiks. Seega kuulub see otseselt 1993. aasta põhiseadusreformi poliitiliste tagajärgede hulka.