Käibemüntide komplekt, peegelviimistlus

Soome sotsiaal- ja tervishoiuteenused kuuluvad Põhjamaade heaoluriigi mudelisse. Nende eesmärk on muuta arstiabi ja sotsiaalne toetus põhimõtteliselt kättesaadavaks sõltumata sissetulekust. Avalikke teenuseid rahastatakse peamiselt maksudest. Tervishoiuvaldkonda kuuluvad muu hulgas tervisekeskused, haiglad, ennetustegevus, vaimse tervise abi ja eakate hooldus. Sotsiaalteenused hõlmavad näiteks laste- ja peretuge, puuetega inimestele mõeldud teenuseid, hooldusvajadusega inimeste toetamist ja sotsiaaltööd. Lisaks on olemas tööandjate korraldatavad ja eraviisilised tervishoiuteenused.

Süsteem kujunes järk-järgult, eelkõige Soome heaoluriigi ülesehitamise ajal pärast Teist maailmasõda. Pikka aega vastutasid enamiku teenuste korraldamise eest omavalitsused. Alates 1970. aastatest rajatud kohalike tervisekeskuste eesmärk oli vähendada piirkondlikku ja sotsiaalset ebavõrdsust arstiabile juurdepääsul. Riigi suurte piirkondade hõre asustus, vananev elanikkond ja omavalitsuste erinev rahaline võimekus tekitasid selles mudelis aga üha enam korralduslikke probleeme.

2023. aasta alguses jõustus ulatuslik haldusreform. Vastutus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning päästeteenuste eest läks suuremas osas riigist omavalitsustelt üle 21 niinimetatud heaolupiirkonnale. Neil on valitud piirkondlikud esinduskogud ja neid rahastab peamiselt riik. Helsinki korraldab oma teenuseid endiselt ise; Helsinki piirkonna eriarstiabi jaoks on lisaks olemas ühine organisatsioon. Ålandil kehtivad autonoomia tõttu eraldi eeskirjad.

Seega langes väljaanne aastasse, mil Soome hoolekandesüsteemi pädevused põhjalikult ümber korraldati. See ei meenuta üht konkreetset isikut, ehitist ega ajaloolist tähtpäeva, vaid käsitleb riigi ja omavalitsuste ühist ülesannet. Samal ajal pälvis COVID-19 pandeemia järel suuremat avalikku tähelepanu hoolduse, meditsiini ja sotsiaaltöö valdkonna töötajate roll. Seda sündmust võib seetõttu mõista nii nende elukutserühmade tunnustamisena kui ka viitena hoolekande ühiskondlikule ülesandele. Mõlema riigikeele kasutamine viitab ka seadusest tulenevale nõudele pakkuda avalikke teenuseid soome ja rootsi keeles.