2 eurot briljantlõige/BU

Juugend kujunes 19. sajandi lõpul vastureaktsioonina vanemate arhitektuuristiilide jäljendamisele. Arhitektuur, sisekujundus, mööbel ja tarbeesemed pidid moodustama kujundusliku terviku. Uusi tööstuslikke materjale, nagu raud ja suured klaaspinnad, ei peidetud, vaid kaasati nähtavalt kujundusse. Brüssel oli Pariisi, Nancy ja Viini kõrval selle suuna üks keskusi. Belgias tegutsesid lisaks Victor Horta­le muu hulgas Paul Hankar ja Henry van de Velde.

Victor Horta sündis 1861. aastal Gentis ja asus arhitektina elama Brüsselisse. Oma linnamajadega töötas ta välja uudsed põhiplaanid, mis loobusid Brüsseli kitsaste kruntide traditsioonilisest jaotusest. Trepihallid, laeaknad ja avatud ruumijärgnevused tõid päevavalguse sügavale hoonetesse. Horta kavandas arhitektuuri ja sisustuse sageli üheskoos, kuni käsipuude, ukselinkide, mosaiikide ja mööblini välja. Neli tema Brüsseli elamut kanti 2000. aastal ühiselt UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Hôtel Van Eetvelde ei ole vaatamata oma nimele majutusasutus. Prantsuse keeles tähistab mõiste „hôtel particulier“ esinduslikku linnalist elamut. Tellijaks oli Edmond van Eetvelde, kuningas Leopold II valitsetud Kongo Vaba Riigi kõrge ametnik. Seega seostub hoone ka Belgia koloniaalajalooga: tolleaegse eliidi varandus, poliitilised võrgustikud ja esindusvajadus võimaldasid selliste keerukalt kujundatud eramute rajamist. Tänapäeval käsitletakse seda päritolu Brüsseli arhitektuuripärandi tutvustamisel üha enam.

Belgia 2023. aasta teema-aasta koondas näitusi, ekskursioone ja tavaliselt raskesti ligipääsetavate siseruumide avamist külastajatele. Seega viitab juugendi valimine mündi teemaks nii Belgia arhitektuuriajaloo rahvusvaheliselt tuntud perioodile kui ka konkreetsele kultuuriprogrammile. Horta ja tema hooned sobivad selleks eriti hästi, sest nende näitel saab ilmekalt näidata arhitektuuri, tarbekunsti, tööstuslike materjalide ja jõuka linnakodanliku ühiskonna koostoimet.